“Algselt delta viiruseks peetud selle nädala juhtumid olid tegelikult omikron 2 viirus,“ ütles viroloog Margus Varjak. „Omikron 2 on olnud meil juba tükk aega sees ja Eestis on tema levik umbes 20 protsendi ringis, aga võib eeldada, et see kasvab. Ma ei imestaks, kui veebruari lõpuks oleks tema levik ligi 100 protsenti.”
Varjak lausus, et et kui meil ei oleks vaktsineeritud inimesi, oleks meil hetkel haiglates 1000 inimest. „See ei viita sellele, et tegemist oleks eriti kerge haigusega,” nentis ta. “Tegelikult on olemas tüved omikron 1 ja omikron 2 ja ka vähemtähtis omikron 3.“
Varjak lausus, et omikroni tüved said tõenäoliselt alguse juba märtsis 2020. „Omikron 2 ja omikron 2 võisid lahkneda juba eelmise aasta kevadsuvel,“ märkis ta. „Põhjus, miks me avastame neid alles nüüd, on see, et Aafrikas ja Aasias ja mujal piirkondades on nende viiruste sekveneerimise, nende uurimisega tegelemine natukene raskendatud, ehk siis kõrgtehnoloogia on ikkagi üldiselt läänemaailmas.”
Varjak ütles, et omikron 2 erineb omikron 1-st väga palju ja on isegi välja pakutud, et talle peaks eraldi nime panema. „Omikron 2 on viimasel ajal väga kiirelt levima hakanud ja Taanis on lühikese ajaga jõudnud 80% turuosa juurde,“ rääkis ta. „Oluline on see, et Taani uuring näitas seda, et kui kodumajapidamises on keegi nakatunud omikron 1-ga, siis nakatusid 30 protsenti majapidamises olevatest inimestest. Omikron 2 puhul nakatus 40 protsenti majapidamises olnud inimestest, ehk see on viirus, mis levib palju paremini.”
Omikron 2-ga tuleb haigestumise tipp kiiremini
Suurbritannias on samamoodi juhtunud, et omikron 2 turuosa kasvab kogu aeg ja on jõudnud 20 protsendi juurde. “Eestis need selle nädala juhtumid, mida peeti algul delta viiruseks, olid tegelikult omikron 2 viirus,“ lausus ta. „Omikron 2 on olnud meil juba tükk aega sees ja Eestis on tema levik umbes 20 protsendi ringis, aga võib eeldada, et see kasvab. Ma ei imestaks, kui veebruari lõpuks oleks tema turuosa ligi 100 protsenti.”
Hea uudis on Varjaku sõnul siiski see, et omikron 2 immunokäitumine on väga sarnane algsele omikroni-tüvele. “Kehtib jätkuvalt see asjaolu, et nohu saamine tundub olevat vaktsineeritud inimestele kerge paratamatus,“ lausus ta. „Kahjuks vaktsineerimata inimestel on oht ikkagi haiglasse sattuda. Aga kui on tõhustusdoos tehtud, siis on haiglasse sattumise tõenäosus ikkagi kordades madalam.”
Varjak ütles, et Pfizeri ravim Paxlovid peaks ka töötama omikron 2 vastu. „Ma ei tea, kas see on nüüd hea uudis või halb uudis, aga omikron 2-ga tuleb see tipp kiiremini kätte ja saab ka võib-olla kiiremini läbi selleks korraks,” sõnas ta.
Varjaku sõnul ei maksa võitluses viirusega ka tulemuste paranedes valvsust kaotada. “Me siin võime praegu mõelda, et suur vabanemine võib toimuma hakata, aga me ei tea täpselt, mis tüved kusagil veel ringlevad ja sügisel taas nakatumislaine põhjustavad. Enamik maailma on ikkagi kaardistamata selle koha pealt,” tõdes ta.
Teadusnõukoja liige, doktor Mait Altmets ütles, et koormus on haiglates tasapisi kasvamas. „Seda trendi me näeme ka ilmselt järgnevatel nädalatel,“ lausus ta. „Haiglate olukorda teeb natukene kergemaks see, et haiglas viibimise aeg on lühenenud võrreldes eelneva lainega.”
Suuremates haiglates on töölt eemal 100-200 töötajat; osad neist COVIDi tõttu, osalt ka muude viirushaiguste tõttu ja see võib haiglate toimepidevust Altmetsa sõnul oluliselt ohustada.
„Kui on mõni osakond, kus on väga spetsiifiline töölõik ja enamus inimesi haigeks jääb, siis võib see eriala või tegevus hetkeks olla tugevasti häiritud,“ ütles ta. „Veidikene ilmselt leevendab seda eilne valitsuse otsus, et haiglate töötajad kui tervishoiutöötajad saavad isolatsiooni veidi varem lõpetada, aga haigestumist see ju ei vähenda.”
Altmetsa sõnul liigub töötajate haigestumine praegu siiski veel tõusvas joones edasi, sarnaselt haiglaravi vajavate patsientide arvu tõusuga.
„Kui nüüd vaadata Mario Kadastiku prognoosi, mis on veebis kõigile kättesaadav, siis, kui R on 1,1 juures, mida mööda me praegu hetkel selle prognoosi järgi liigume, võiks arvata, et veebruari keskpaigaks on meil ligi 500 patsienti haiglates COVIDi tõttu. Haiglate vaates olukord lähinädalatel kindlasti kergemaks minemas ei ole,” märkis ta.
Ka kerge läbipõdemine võib tuua kaasa raskeid tüsistusi
Professor Ruth Kalda ütles, et kuidagi väga levinud on selline üldine arusaam, et omikron on nohu. „Õnneks on juba tehtud ülevaateid ja võrdlevaid uuringuid, et millised on haiguse tunnused või kaebused inimestel, kes põevad omikroni, võrreldes näiteks Deltaga või eelnevate tüvedega,” lausus ta. „Ulatuslikud uuringud Suurbritanniast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist näitavad pigem seda, et delta või omikroni põdemisel nohu osas sümptomina suurt erinevust ei ole. Omikroni puhul on vähema esinemissagedusega näiteks õhupuudustunne. Ka maitse- ja lõhnatajuhäireid esineb pisut vähem kui delta tüve ajal, aga näiteks köha ja kurguvalu esineb pigem rohkem.”
Tõsisem on professor Kalda sõnul see, et kui haigust ka kergelt põdeda, ei pruugi see ikkagi mööduda jälgi jätmata ja sellest annavad tunnistust ka juba mitmed kliinilised uuringud või kontrollgrupiga läbi viidud uuringud.
“Ühe hiljutise uuringu tulemused Hamburgi linnast näitasid, et nii kerge kui ka mõõduka põdemise korral on ikkagi üheksa kuud hiljem registreeritud mitmeid organite kahjustusi, südamelihasehäireid, neerufunktsiooni langust ja kopsumahu vähenemist,” kirjeldas Kalda.
Omikroni puhul ei anna läbipõdemine kuigi tugevat kaitset
Professor Pärt Petersoni sõnul põhjustab omikron taasnakkusi ehk reinfektsiooni – teisisõnu võivad selle varem läbi põdenud või vaktsineeritud inimesed siiski taas nakkuse saada.
“Sellest tulenevalt on tekkimas olukord, et inimestel, kes praegu nakatuvad omikroni, aga varasemalt ei ole läbi põdenud ega ei ole ka vaktsineerinud, neil tekivad omikroni spetsiifilised neutraliseerivad antikehad ja kuna sagedasti on see haigus kergemapoolsem, siis tekkivad antikehade tasemed kipuvad jääma madalateks,” ütles Peterson. “Teisisõnu – kui inimene ei ole varasemalt vaktsineeritud, kui ta pole läbi põdenud, siis sellise kergekujulisema omikroni läbipõdemise kaudu tekib väga spetsiifiline omikroni-vastane immuunsus ja see ei ole väga tugev. Probleem tekib sellest, et kui need inimesed kunagi tulevikus kohtavad täiesti uut tüve, mis võib olla patogeensem ehk siis juba tungida ka alumistesse hingamisteedesse, siis tegelikult neil ei ole kaitset selle uue tüve vastu.”
Professori sõnul on tõenäoline, et ka tulevikus tuleb uusi viirustüvesid, mis võivad olla teistsugused kui omikron.
“Need inimesed, kes praegu põevad omikroni ja varasemalt ei ole vaktsineeritud, peaksid ikkagi ennast vaktsineerima ka vaktsiiniga, kas siis üks või kaks korda,“ soovitas Peterson. „See annaks neile mitmekesisema immuunkaitse ka varasemate tüvede suhtes.”
