Tervishoiuteenuse osutajate tulu kasvas mullu aastaga 13 protsenti 1,68 miljardi euroni, valdkonna kasum kerkis 42 protsenti 128 miljoni euroni. Peamiselt oli kasv seotud pandeemias suurenenud haigekassa rahastusega ja riigieelarveliste toetustega.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika kohaselt moodustasid 70 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest, ehk 1,18 miljardit eurot, haigekassast laekunud tulud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid haigekassa laekumised tervishoiuteenuse osutajatele 113 miljonit eurot ehk 11 protsenti.
Riigieelarvest eraldatud lisavahendid toetasid pandeemiast põhjustatud lisakulude ehk isikukaitsevahendite ja raviasutuste kulude katmist.
Suurima osa ehk 74 protsenti haigekassa rahastusest said haiglad, 14 protsenti perearstid.
Patsientidelt laekunud tulu langes aastaga kolm protsenti, languse taga oli tavapärase töö seiskumine eriolukorras. Kokku moodustas patsientidelt laekunud summa tervishoiuteenuste osutajate tuludest 12 protsenti, kes maksid tervishoiuteenuste eest kokku ligi 201 miljonit eurot.
Laekumised patsientidelt suurenesid perearstiabiasutustes ja ambulatoorses eriarstiabis osutatavate teenuste eest, vastavalt 10 ja kuus protsenti.
Tervishoiuteenuse osutajate kulud kasvasud 2020. aastal 11 protsenti. Enam kui pool kuludest moodustas tööjõud, tööjõukulud kasvasid aastaga 10 protsenti.
Tervishoiuteenuse osutajate kasum kasvas aastaga 38 miljoni euro võrra 128 miljoni euroni.
Keskmiselt teenis üks tervishoiuteenuse osutaja 2020. aastal 90 000 eurot kasumit. Haiglate kasum kasvas aastaga 25 protsenti 40 miljoni euroni.
Investeeringuid tehti mullu 123 miljoni euro eest, millest 55 protsenti tehti hoonete laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks ja 30 protsenti masinate ja seadmete soetamiseks.
Allikas. Err.ee
