Iraani sõjaline konflikt on viimastel päevadel kergitanud nafta hinda maailmaturul ning selle mõju võib peagi tunda ka Eesti autojuhtide rahakotis. Alexela juhatuse liikme Tarmo Kärsna sõnul võib kütusehindade tõus jõuda tanklatesse juba selle nädala teises pooles.
Praegu ei ole maailmaturu hinnatõus Eesti tanklate hindades veel täiel määral kajastunud. Terminali juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on kütusehinnad viimastel päevadel küll kõikunud, kuid suurt ja püsivat hinnatõusu pole veel toimunud.
„Kuigi eile tõsteti kütusehinda eelmise nädala neljapäevaga võrreldes 3–5 senti, langes hind juba poole tunni pärast taas viis senti. Praegu on kütus umbes kümme senti odavam kui eelmisel neljapäeval,“ selgitas Vaht.
Samas ei pruugi see olukord kauaks püsima jääda. Vahti sõnul võib maailmaturu hinnatõus lähiajal siiski Eesti tanklatesse jõuda.
„Eile toimus Eesti tanklates küll hinnatõus ja täna on tehtud teatud korrektuur, kuid see ei ole olnud nii suur kui varasematel nädalatel. Kui nafta hind maailmaturul püsib praegusel tasemel või jätkab tõusu, võib nädala teises pooles oodata uut hinnatõusu,“ ütles Vaht.
Tema hinnangul võivad hinnad tõusta üsna märgatavalt. „Kui eile oli bensiini hind umbes 1,629 eurot ja diisli hind 1,599 eurot liitri kohta, siis on üsna tõenäoline, et sel nädalal lisandub sellele vähemalt kümme senti, kuid tõus võib olla ka suurem,“ lisas ta.
Lisaks naftale on maailmaturul kiiresti kallinenud ka veeldatud maagaas ehk LNG. Selle peamiseks põhjuseks on Hormuzi väinas tekkinud probleemid, mis on mõjutanud ühe suurima LNG tootja Katari gaasi transporti.
Elengeri juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul sõltub gaasi hinnatõusu jõudmine Eesti tarbijateni eelkõige lepingutest.
„Need, kes ostavad gaasi ujuva hinnaga, näiteks TTF-i järgmise kuu indeksi alusel, näevad suuremaid hinnamuutusi alates aprillist. Märtsi hind kujunes juba veebruaris ja on seega teada. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul jääb hind samaks kuni lepingu lõpuni,“ selgitas Kaasik.
Tavapäraste kodutarbijate paindlike pakettide puhul ei ole hinnamuutus tema sõnul aprillis veel oodata, kuid maikuus võib see siiski toimuda.
Kärsna sõnul mõjutab gaasituru olukorda ka see, et Katari LNG moodustab Euroopa turul ligikaudu 10–15 protsenti kogumahust. Kui selle tarne jääb pikemalt häirituks, võib see hinnasurvet veelgi suurendada.
Samal ajal on Euroopa gaasihoidlates varusid vähem kui eelmisel aastal, sest möödunud talv oli külmem ja gaasi kulus rohkem. See tähendab, et hoidlaid tuleb nüüd uuesti täita tõenäoliselt kõrgema hinnataseme juures.
See omakorda võib tõsta gaasi hinda juba järgmise talve eel.
Ekspertide sõnul on siiski ka üks positiivne tegur – kevade saabumine vähendab kütmiseks vajaliku gaasi hulka. Samas algab peagi periood, mil gaasi suunatakse aktiivselt hoidlatesse, mis võib nõudlust taas suurendada.
Kõik see tähendab, et nii kütuse- kui ka gaasiturul võivad lähikuudel hinnad märkimisväärselt kõikuda ning lõplik mõju sõltub suuresti Lähis-Ida olukorra edasisest arengust.
Loe teisi uudiseid SIIT
