www.minuaeg.com
Riigikogu kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.
Eelnõu täiskogus tutvustava kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi sõnul on eelnõu eesmärk, et rohkem kõrgharidust omandada soovivaid noori jõuaks ülikooli ja väheneks nende vajadus samal ajal tööl käia. „Kui tudeng peab õppimise kõrvalt töötama, siis paratamatult kannatab tema hariduse kvaliteet,“ lausus Sutrop. „Eelnõu aitab kaasa sellele, et ligipääs kõrgharidusele paraneks ning õppima asunud tudengid saaks tõepoolest õppimisele keskenduda.“
Istungil märgiti, et õppelaenude kasutamine on vähenenud ning eelnõuga on kavas süsteemi ulatuslikumalt ümber korraldada, et see oleks üliõpilase jaoks paindlikum, soodsam ja seeläbi atraktiivsem. Kui õppelaenu võtmiseks on paremad võimalused, siis saavad kõrgharidust kergemini omandama asuda ka noored, kes tulevad keerulisematest oludest.
Eelnõu olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist. Istungil märgiti, et laenu taotlemine muutub lihtsamaks nii laenuvõtja kui ka -andja jaoks.
Laenutingimused muutuvad soodsamaks – intressimäär langeb ja tagasimakseperiood pikeneb. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Muudatuse tulemusel on igakuine tagasimakse summa tudengi jaoks väiksem.
Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti potentsiaalsetest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.
Istungil tutvustasid eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal, õiguspoliitika osakonna nõunik Maarja-Liisa Vahi ning kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna peaekspert Jass Juuremaa.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seadus eelnõu (767 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
