Vahendama Eestimaa Loomakaitse Liidu sotsiaalmeedia postitust, lühemal kujul. Pikemalt leiad siit: Eestimaa Loomakaitse Liit
MALAMUUTE PEKSTAKSE JÕHKRALT PTA AMETNIKE TEADMISEL. ELANIKUD ON MEELEHEITEL JA KOERTEL POLE NORMAALSEKS ELUKS MINGIT LOOTUST!
Kui kaua ometi peavad loomad kannatama jõhkrat vägivalda enne, kui PTA reaalselt hakkab kaitsma loomi?
Tallinnas Punasel tänaval on suur kortermaja, mille ühe püstaku viiendal korrusel peetakse alaska malamuute. Emane ja isane koer, kellega toodetakse 2 x aastas kutsikaid. Korter on sisuliselt ühetoaline ja esimene kaebus tuli koerte osas meile juba 2022 suve alguses.
Pöördusime koheselt PTA poole, kes käis seal siis ka väidetavalt olukorraga tutvumas. Kaebuse kohaselt oli tillukeses korteris kaks täiskasvanud malamuuti ja 6 kutsikat. Koerad ulgusid pidevalt ja häirisid ka elanike öörahu.
Koerte omanik Dimitri ei hiilanud rahumeelse käitumisega ning sõimata ja ähvardada said kõik, kes julgesid koerte osas uurida või etteheiteid teha. Meie poole ei pöördunud mitte ainult majaelanikud, vaid üle tänava asuva meditsiiniasutuse kliendid samuti.
Meie andmetel käisid PTA-st koha peal nii Harles Kaup kui Vladimir Vahesaar, kes hindasid mitmeid kordi loomapidamise täitsa normaalseks.
Kui millalgi 2022 augusti alguses meie mõõt täis sai ja kaalusime loo avalikustamist, oli Harles Kaup nõus meid ja Tallinna linnavalitsuse ametnikku kaasates koos kohale minema ja koerad ära võtma.
5.08.2022 olime kõik kohal korteri ukse taga. Ukse avas noorem naisterahvas, kellel sel hetkel oli ka neljakuune imik. Väga bravuurikas naine ei soostunud meid sisse laskma ning kutsus kohale oma elukaaslase ja koerte omaniku Dmitri.
Mees saabus olles väge täis ja ähvardav. Vaatamata pikale ja rahumeelsele läbirääkimisele ei nõustunud omanik PTA-d korterisse laskma. Kuna olukord läks üsna ärevaks, kutsusime meie politsei.
Kutsikaid oli alles kolm, pluss siis vanemad. Kutsikad haisesid väljaheidete järgi, olid räämas olekuga ja väga arglikud. Trepist nad käia ei osanud, mis tõestas seda, et nendega tõesti regulaarselt jalutamas ei käidud.
Varjupaikade MTÜ auto viis koerad varjupaika ning meile tundus, et koos PTA-ga saabus nende koerte jaoks lahendus ja tulevikus võimalus paremaks eluks.
Paar päeva hiljem helistas meile šokis Hellika ja ütles, et Harles oli koerad omanikule tagasi andnud. Mis mõttes, mille alusel? Kas ilusa jutu ja siniste silmade eest või ähvardusi kartes?
Mitte ükski koer, rääkimata alaska malamuudist ei tohiks nii elada. Pidevalt rõdul kinni, korter ühetoaline, kutsikad kaks korda aastas, omaniku peksmine, karjumine, vägivald….
EESTIMAA LOOMAKAITSE LIIT
