Kukeseened on metsas valmis saanud.
Seenesõbrad võivad rõõmustada – suurem seenehooaeg pole küll alanud, ent esimesed õnnelikud on metsast koju tassinud korraliku laari söögiseeni.
Tartu ülikooli mükoloogiaprofessor Urmas Kõljalg ütleb, et teatud pilvikud ja kukeseened ongi just esimesed, mis seenehooaja avavad. „Kes oskavad ja tahavad, saavad ka pilvikuid metsast,“ lubab ta. „Ja seejärel riburadapidi hakkavad juulis erinevad puravikud välja tulema.“
KUKESEENTE VÕLUVÄGI
Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Kuldkollane harilik kukeseen on tuntud igale seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata. Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra südant tihti rohke saagiga veel kuni novembrini.
Kukeseen on hindamatu looduslik tervendaja, mis suudab puhastada keha parasiitidest, samal ajal tugevdades immuunsüsteemi ja toetades maksa tööd. Kas olete mõelnud, miks kukeseened peaaegu kunagi ei ussita?
Tõelist kukeseent on vanarahvas kasutanud abistava vahendina järgmiste probleemide korral:
antihelmiitne mõju (lamblioos, askaridoos jne)
maksahaigused (hemangioomid, rasvamoodustised, hepatiit)
Tagasihoidlikud ja kõikide poolt armastatud kukeseened on populaarsed nende pidulikkuse pärast (nagu lambikesed põlevad rohus), nende vähenõudlikkuse tõttu (kasvavad ka siis, kui korralik seen maa seest välja ei tule), imelise võime tõttu, et ei lase ennast kiusata ussidel ja haigustel (nemad ainukesena jalaga seentest ei ole peaaegu kunagi ussitanud). Ka maitseomadused on kukeseenel tasemel.
Looduslikus meditsiinis ei ole kukeseenel hinda. Nad teevad silmad ette igale seenele, sest neil on palju häid omadusi.
Kukeseente tervisele kasulikud omadused:
kasvajatevastane mõju
aitab stimuleerida immuunsust
abistab põletikuliste protsesside korral
on loomulikuks antibiootikuks
A-vitamiini on temas mitu korda rohkem kui porgandis, seepärast kasutatakse Hiinas kukeseene preparaati nägemise korrigeerimisel ja öise pimeduse korral, kuid seente kõige imelisem omadus on see, et nad aitavad helmitooside puhul so võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis. Sellist omadust – mitte ainult hirmutada ja viia organismist välja parasiite, vaid ümbritseda parasiitide mune ja lahustada neid kilega – ei ole mitte ühelgi teisel seenel ja pole täheldatud ka ühelgi taimel.
Profülaktikas võib kasutada kukeseente kuiva pulbrit (kuivatada mitte kõrgema kui +40 kraadi juures!), lisades teda salatitese ja munatoitudele või praadidesse vahetult enne toidu valmimist.
Kukeseene vermutit võtta 1 spl õhtuti 3 nädala jooksul, lastele 1 tl.
Kukeseened on seeneriigis ühed rasvasemad, sisaldavad rasvu kuni 0,4 protsenti. Seeduvad vaevaliselt, kuid neis on palju vitamiine, mineraale ja mikrotoitaineid. Valku on 2,5 protsenti. Kõige enam on ikkagi vett, 91–93 protsenti.
Seega on meie metsade tuntuim ja armastatuim seen lausa väetoit. Vähe on inimesi, kes kukeseent ei tunne ega söönud pole.
KUKESEENETINKTUUR
Kuivast kukeseenepulbrist valmistades võta 5 kuhjaga sl seenepulbrit ja pane puhtasse õhukindlasse pooleliitrilisse klaaspurki. Vala peale mahedat 40kraadilist viina, täida purk kaaneni ja sulge. Pane purk sooja pimedasse kohta kaheks nädalaks. Iga päev loksuta kergelt ühe korra. Kui tinktuur on valmis, filtreeri läbi paberkohvifiltri vähemalt 3 korda. Filtreeritud tinktuur vala puhtasse tumedasse pudelisse ja hoida pimedas.
Kasuta 1 sl õhtuti sooja teega, vähemalt kolmenädalase kuurina, lastele 5. eluaastast 1 tl.
Pane kuuma tee sisse, lase seista vähemalt 5 min. Joo enne magamaminekut, kui tee on joogisoe ja alkohol auranud. Kuuri on hea korrata 1–2 kuu tagant.
Värskest kukeseenest tegemisel puhasta ja pese seened, nõruta ja lõika näpuotsasuurusteks tükkideks, pane klaasist nõusse. Nõu lao kergelt täis ja vala peale 80kraadine teraviljapõhine kvaliteetne alkohol. Täida nõu kaaneni, et õhku vahele ei jääks. Sulge õhukindlalt, aseta kaheks nädalaks pimedasse ja sooja kohta. Kui alkohol alaneb, siis täida nõu uuesti kaaneni.
Kõik järgnevad toimingud on samad, mis eespool kirjeldatud.
Võis praetud kukeseened
1 kg kukeseeni, 150-180 g võid või searasva, 20 g soola
Seened puhastada pintsli ja niiske lapiga. Vajaduse korral tuleb seeni ikkagi pesta, seejärel nõrutada ja köögipaberiga kuivaks tupsutada.
Seened tükeldada ning hautada kaaneta keedunõus koos soola ja vähese võiga tasasel tulel, kuni seentest eralduv mahl on aurustunud. Et seened põhja ei kõrbeks, tuleb neid segada. Nüüd lisada ülejäänud või ja kuumutada segades tasasel tulel, kuni kogu võist eraldunud vedelik on aurustud ja või on muutunud läbipaistvaks.
Seened tõsta paraja suurusega külmutuskarpidesse, ilma kaanteta maha jahutada, siis kaaned peale suruda ja sügavkülmutusse panna. Säilivusaeg 3 kuud, searasvaga praetult pool aastat. Ilma võita praetult säilib 6 kuud sügavkülmutatult.
Hoidis säilib ka tavalises külmkapis, kui on kasutatud steriliseeritud purke ja kaasi.
Peale kukeseente võib taolisel moel säilitada mahedamaitselisi kupatamist mittevajavaid seeni nagu puravik, kukeseen, lehter-kukeseen, timpnarmik, kuuseriisikas, porgandriisikas, šampinjon, suur sirmik, kännumampli kübarakesed. Toorelt ei soovitata mingeid seeni külmutada.
Retsept on lihtne. Seened puhastada ja tükeldada (tervelt külmutatud seened kipuvad säilitamisel sitkeks muutuma) ning panna kuival pannil nõrgale tulele. Kui seentest hakkab eralduma mahla, võib kuumust suurendada. Jätkata keskmisel kuumusel, kuni kogu vedelik on seentest eraldunud ja aurustunud. Lasta pannil jahtuda, pakkida seened ühe söögikorra suurustesse karpidesse, hoida 12 tundi või kauem tavalises külmkapis, seejärel panna karbid sügavkülmikusse.
Eesti mükoloogiaühing valis esimest korda aasta seene – 2017. aasta seeneks sai kukeseen.
Kasutamine: värskelt on parim kasutada praetult, eriti võiga. Kasutatakse kõikides seeneroogades: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes. Keedetult ja kupatatult muutub veidi vintskeks.
Säilitamine: praetult sügavkülmas, sobib marineerimiseks, segaseenena soolamiseks ja hapendamiseks. Kuivatatult muutub veidi vintskeks.
