Paljud naised on ebakindlad ja tahavad teada, kuidas nad aru saavad kui aeg päriselt sealmaal on. Kuidas saab eristada õiged tuhud „valehäiretest”? Ära karda, kui aeg sinnamaani jõudnud on, siis sa tunned seda.
Eeltuhud on ebakorrapärased ja valmistavad sind sünnituseks ette: nad suruvad beebi üsas allapoole, emakakaela suunas, et see hiljem lihtsamalt avaneks. Vahetult enne sünnitamist võivad tuhud väga tugevaks minna ja sedasi tulevastes vanemates tunde tekitada, et sünnitusprotsess juba algab. Kui aga nad haiglast tagasi koju saadetakse, on paljud paarid väga pettunud.
Eeltuhud on ebakorrapärased, enamasti tunned sa neid öösiti. Tõuse püsti ja kõnni veidi aega ringi — kui valud lõpevad, oli see valehäire ja sa võid uuesti magama minna.
Kui tunned kontraktsioone, mine vanni. „valed” tuhud vaibuvad, sünnitustuhud lähevad aga soojas intensiivsemaks.
Vastupidiselt valedele tuhudele on sünnitustuhud kindla rütmiga: nad algavad vaikselt, lähevad tugevamaks ning kui nad on oma kõrgpunkti saavutanud, vaibuvad nad täielikult. Tuhude vaheline aeg jääb aina lühemaks, samas kui tuhud ise järjest pikemaks venivad. Naine, kellel on tuhud alanud, jääb automaatselt seisma, ei räägi, toetab end millegi vastu ning hakkab valusid rütmiliselt välja hingama.
Alguses kestavad tuhud kuskil 30 kuni 40 sekundit, nende ajal avaneb emakakael. Nad muutuvad järjest tugevamaks ja pikemaks. Nendevahelised pausid muutuvad aga aina lühemaks. Kui tuhude vahele on jäänud kaheksa minutit, võivad naised, kes on juba sünnitanud, haiglasse minna. Esmaste sünnitajate puhul võib veel aega minna- kui kaua, seda ei saa päris täpselt keegi öelda. Enamasti piisab sellest, et hakkate haiglasse sõitma siis, kui tuhud tulevad viieminutiliste vahedega.
Kui märkad verist lima aluspükstel, siis tea, et hakkad peagi sünnitama. See veri tuleb emakakaelast, mis juba avanema hakkab.
Samamoodi annab sünnituse algusest märku see, kui sul veed ära tulevad. Sellisel juhul kontakteeruge kindlasti ämmaemanda või arstiga.
Ära muretse, kui sa oled ajast üle läinud — ainult iga neljas beebi sünnib arvutatud kuupäevadel. Muidugi on nüüd veelgi raskem oodata, sellepärast on mõistlik nädal pärast eeldatavat kuupäeva midagi ette võtta.
Tähtis on see, et sa käiksid pidevalt kontrollis: arst vaatab, et lapsel oleks piisavalt hapnikku. Selleks pead alustuseks paar kükki tegema, siis tehakse lapsele kardiogramm, kuulatakse lapse südamelööke. Kui nad on vaiksed, ei ole beebi hapnikuvarustus enam nii hea- siis kontrollib arst su platsentat. Juhul, kui platsenta on hakanud „vananema”, pole üsas enam piisavalt toitaineid ja seetõttu on beebi ohustatud. Arst kontrollib su lootevedelikku — see peab selge ja läbipaistev olema. Samuti saab lootevedelikust aru, kas beebi kopsud on lõpuni arenenud.
Kaks nädalat pärast arvutatud kuupäeva hakatakse sünnituse esilekutsumisele mõtlema. Siis lähed juba kokkulepitud ajal haiglasse. Päris tihti juhtub ka nii, et beebi otsustab ilmale tulla vaid pisut enne kokkulepitud sünnituse esilekutsumist. Kas sinu beebi sünnib loomulikul teel, esilekutsumisega või keisrilõikega — see pole peamine. Peamine on see, et ilmale tuleb terve ja oodatud laps.
