Eestis on olnud kolmandasse pensionisambasse investeerimine võimalik juba 25 aastat. Hoolimata skeptikute toonastest ennustustest, on fondid täna tugevamad kui kunagi varem. Näidisjuhtum avab, kuidas jõuda keskmise palgaga nullist 75 000 eurose pensionivarani.
Tibusid võib ehk 25 aasta möödumisel juba lugeda. Kui paarkümmend aastat tagasi oldi pensionifondide suhtes väga skeptilised – „kauaks neid fonde üldse ongi“ ja „nagunii sööb inflatsioon kogutava vara ära“-, on tegelikkus osutunud teistsuguseks. Fondid on elus ja tugevamad kui varem. Pensionivara on kõrgema riskiga fondides kasvanud inflatsioonist kiiremini ning fondide tasud on aastate jooksul märkimisväärselt langenud.
2004. aastal oli majanduskeskkond üsna erinev – peaminister oli Juhan Parts, keskmine brutopalk 7698 krooni (492 eurot) kuus, tulumaksumäär 26% ning vabatahtlikud pensionifondid küsisid lisaks kõrgemale valitsemistasule ka 1% suurust sisenemistasu. Tänaseks on keskmine palk jõudnud 1959 euroni, fondide sisenemistasud on ammu kaotatud ning tulumaksumäär on 20% (tõustes küll järgmisel aastal 22% tasemeni). Lisaks võimaldab viimastel aastatel Eestis kehtinud tulumaksuseadus vabatahtlikesse pensionifondidesse paigutada maksimaalselt 15% aastasest sissetulekust (kuid mitte üle 6000 euro aastas), millest tagastatakse järgmisel aastal 20%. Aastaid tagasi tagastati koguni 26% brutopalgast ja ülejärgmisel aastal tagastatakse 22%.
Kuna äsja täitus SEB III samba pensionifondil 18+ kahekümnes tegutsemisaasta, annab see hea võimaluse teha arvutusi tegeliku fondi ja -mineviku tootluse näitel. Arvutustes võetakse seejuures arvesse fondi tasusid ja ajas muutunud tulumaksumäärasid. Vaatame, kuidas on läinud keskmise palgaga inimesel, kes on paarkümmend aastat paigutanud kolmanda samba fondi maksimaalse osa sissetulekust, mida tulumaksu tagastamise mõttes on olnud mõistlik paigutada. Nimetagem keskmise palgaga kolmandast sambast viimast võtjat Jaanika Järjepidevaks.
Regulaarsete maksete tulemusel on pensionivara väärtus 75 000 eurot
Jaanika paigutas 2004. aastal igal kuul fondi 15% oma tolleaegsest brutopalgast ehk 73 eurot. Koos kasvanud palgaga suurenesid ka igakuised sissemaksed ja 2024. aasta novembris läks sissemaksena fondi juba 239 eurot. Kahekümne aasta peale kokku on Jaanika fondi sisse maksnud 32 570 eurot. Riigilt on Jaanika sellel ajavahemikul saanud tulumaksutagastusi kokku 7522 eurot – eeldame, et Jaanika paigutas ka kõik saadud tulumaksutagastused iga aasta märtsikuus samasse kolmanda samba fondi. Seega paigutas Jaanika alates teisest aastast oma brutopalgast iga kuu fondi umbes 12%, et koos tulumaksutagastusega ära kasutada maksimaalne 15% limiit.
Valitud fondiks on SEB III samba pensionifond 18+, mis on eelnevalt kandnud ka nime SEB Aktiivne Pensionifond. Fondi tootlustegevuse alguseks on 22.11.2024 seisuga +6,22% aastas ehk kahekümne aasta peale kokku +235%, kusjuures võtab fondi tootlus juba ka valitsemistasu arvesse. Võrdluseks – Eesti inflatsioon on samal ajavahemikul olnud keskmiselt +4,16% aastas, ehk kokku +126%.
Fondi tootlus on aga mõnevõrra erinev Jaanika ja kõigi teiste investorite isiklikust tulemusest, sest tootluste tabelites kuvatav number eeldab, et kogu investeering tehti perioodi alguses 20 aastat tagasi. Jaanika on aga teinud sissemakseid regulaarselt ja viimased sissemaksed läksid fondi alles eelmisel kuul. Keskeltläbi on Jaanika raha fondis „aega veetnud“ kümme aastat. Tegelikult vähemgi, sest arvestades palkade tõusu, on sissemaksetest suurem osa tehtud lähiminevikus. Tänaseks on Jaanika pensionivarade väärtus 75 480 eurot, mis pole keskmise palga koguja jaoks üldsegi halb tulemus.
Graafik: Pensionivara väärtuse areng viimase 20 aasta jooksul
2008. aasta finantskriis mõjutas Jaanikat üsna vähe, sest selleks ajaks oli tal kogunenud väike summa. Graafikult on näha ka liitintressi efekt ja pikaajalise investeerimise võlu – kui nullist kahekümne tuhandeni kulus kümme aastat, siis järgneva kümne aastaga kasvas pensionivara kahekümnelt tuhandelt seitsmekümne viie tuhandeni. Kahekümne aasta jooksul oli vaid paar lühikest perioodi 2008. ja 2011. aastal, kui investeeringu tootlikkus jäi napilt inflatsioonile alla.
Järjekindlus viib sihile
Kui Jaanika on vähemalt 55-aastane, saaks ta kogu raha 10% tulumaksumääraga välja võtta ehk kätte saaks ta 67 932 eurot. Raha on kolmandast sambast võimalik välja võtta ka maksuvabalt – selleks tuleb sõlmida fondipensioni leping, mille puhul tehakse väljamakseid järk-järgult ja raha kasvab fondis samal ajal edasi. Kui eeldada väljamakseperioodiks 20 aastat ja fondi tuleviku tootluseks minevikuga sarnane 6,22% aastas, oleks väljamakse kohe praegu 334 eurot kuus, kasvades ajas ja jõudes kuise väljamakseni 1051 eurot 20 aasta pärast.
Kui aga Jaanikal oleks pensionini jäänud veel näiteks 15 aastat ning ta jätkaks sama usinalt investeerimist, oleks sama tootluse ja 15% brutopalgast sissemaksete jätkudes aastaks 2039 kolmanda samba pensionivara kogunenud 293 240 eurot. Praegustes hindades oleks see 3% aastainflatsiooni arvestades 188 219 eurot, millega saaks endale lubada üsna mõnusa pensionipõlve. Järjekindlus viib sihile enamikes asjades ja pensionikogumine pole siin erand. Ka keskmine palk ja 15% regulaarne säästmine võivad tuua korraliku tulemuse. Selliseid Jaanika Järjepidevaid, kes oleks maksimaalselt ära kasutanud Eesti maksusüsteemi ja pensionikogumise poolt pakutavaid võimalusi, ei ole meie hulgas palju. Kolmanda sambaga ei ole hilja alustada ka praegu – tulumaksulimiidi kasutamiseks tuleb sissemaksed kolmanda samba pensionitootesse teha enne aasta lõppu.
Graafik: Kolmanda samba vara väärtus täna
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega SEB kodulehel www.seb.ee ning vajaduse korral registreeru nõustamisele.
