Tänamatus täiskasvanud lapse puhul ei pruugi avalduda karjumise või otsese lugupidamatusega. Sageli ilmneb see peidetud sõnades, väikestes märkustes ja käitumismustrites, mis jätavad vanema tühjaks, kasutatuks või isegi süüdi. Järgnevad 11 fraasi on psühholoogide hinnangul ühed selgemad märgid sellest, et täiskasvanud laps ei oska hinnata vanema pingutusi, kohalolu ega armastust. Need fraasid ei tähenda alati püsivat iseloomuviga, kuid kui need korduvad, on tänamatusel sügavam juur.
1. “Sa oled kohustatud mind aitama.”
Kui abi võetakse iseenesestmõistetavana, kaob austus. Täiskasvanud laps, kes eeldab pidevat toe pakkumist, näitab üles küpsuse ja empaatia puudust.
2. “Mis sul viga on, et sa seda ei tee?”
Süüdistav toon ilma vähimagi tänulikkuse märgita viitab sellele, et vanema pingutusi ei märgata, vaid nähakse üksnes teenindajat.
3. “Sa oled selle ise põhjustanud, lahenda nüüd ise ka.”
Kui laps veeretab süü vanemale isegi siis, kui olukord ei ole vanema vastutus, näitab see lugupidamatuse ja isikliku vastutuse vältimist.
4. “Sul on ju aega, tee ära.”
5. “Sa liialdad, see pole midagi erilist.”
Tänamatu laps vähendab vanema tundeid, panust ja valu. Emotsionaalseid piire ei austata.
6. “Sa pole kunagi piisavalt teinud.”
See on üks valusamaid fraase, sest see tühistab aastatepikkuse hoolitsuse. Sageli kasutatakse seda manipuleerimiseks.
7. “Ma ei pea sulle midagi ütlema, sa nagunii ei saa aru.”
Destruktiivne suhtlemine, mis näitab üleolekut ja dünaamikat, kus laps asub justkui “kõrgemale positsioonile”.
8. “See on sinu probleem, mitte minu oma.”
Täielik piiride puudumine empaatia tasandil – vanema murede või vajaduste suhtes ollakse külm ning ükskõikne.
9. “Ma ei pea sind tänama, see on elementaarne.”
Kui tänu peetakse mõttetuks, siis pole laps õppinud hinnangu väärtustamist ega inimlikku tänulikkust.
10. “Sa oled lihtsalt dramaatiline.”
Igakordse mure, haigetsaamise või väsimuse maha tegemine viitab emotsionaalsele küpsuspuudusele ja empaatia puudumisele.
11. “Ma ei ole sulle midagi võlgu.”
Ehkki vanem ei kasvata lapsi “võla” ootuses, on see fraas manipuleerivate või tänamatute laste üks sagedasemaid kaitsemehhanisme, mis tõrjub eemale vastutuse ja austuse.
Miks täiskasvanud laps nii käitub?
Sageli on põhjuseks lapse varasemad õpitud mustrid, ebaküpsus, iseseisvumise raskused või traumad, mis väljenduvad emotsionaalse distantseerumisena. Mõnikord on laps harjunud, et vanem teeb kõik tema eest, ja ei oska seetõttu hinnata pingutust. Teinekord kasutatakse neid fraase manipuleerimiseks, et vältida vastutust, süüd või ebamugavaid tundeid.
Mida vanem saab teha?
Oluline on seada piirid. Ka täiskasvanud vanemal on õigus austusele, rahule ja väärikusele. Õrn, kuid kindel suhtlus, piiride kehtestamine ja vajadusel distantsi võtmine aitavad taastada tasakaalu. Tänamatust ei pea taluma. Sellele tuleb osata piiri tõmmata nii enda kaitsmiseks kui ka lapse kasvatamiseks võrdseks partneriks suhtes.
