Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrecht ning Tööisnpektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitavad, milline peaks olema tervislik õhtutemperatuur eluruumis, tööl, lasteaias või pesuruumides.
Ka energiakriisis peab jälgima, et toatemperatuur ei kahjustaks tervist. Foto: Shutterstock
Albrehti sõnul tuleb korterelamutes esineva madala või kõrge õhutemperatuuri puhul jõuda lahenduseni korteriühistu tasandil. „Terviseamet saab järelevalvet teostada vaid haridus- ja sotsiaalasutustes, ilu-ja isikuteenuseid pakkuvates ettevõtetes,“ selgitas ta.
Albrehti sõnul peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC. Üldiselt loetakse inimese jaoks sobivaimaks siseõhu temperatuuriks 21-23 ºC.
„Juhul, kui tunnete, et ruumiõhu temperatuur on liiga madal, siis seda tuleks korterelamu puhul arutada kõigepealt korteriühistuga ja majaomanikuga, ehk on võimalik reguleerida temperatuuri hoone küttesüsteemis. Pikemas perspektiivis on võimalik hoonet soojustada ja kasutada muid tehnilisi lahendusi,“ rääkis Albreht ja lisas, et kui pole võimalik korteriühistuga jõuda konsensuseni, tuleb probleemiga pöörduda Eesti Korteriühistute Liidu poole.
Juhul, kui probleemid esinevad koolides või lasteaedades, saab murega pöörduda Terviseameti poole.
Vabariigi Valitsuse määruse järgi peab rühmaruumi õhutemperatuur olema vähemalt 21 °C. Õhutemperatuuri tõusmisel üle 26 °C tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks. Mängu- ja magamisruumis peab olema termomeeter laste viibimistsoonis õhutemperatuuri mõõtmiseks. Kooli õpperuumis peab õhutemperatuur olema vähemalt 19 ºC, võimlemissaalis vähemalt 18 ºC ja duširuumis vähemalt 24 ºC. Õhutemperatuuri mõõtmiseks peab õpperuumis olema termomeeter.
Tööruumi temperatuur ei tohi töötaja tervist ja heaolu kahjustada
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula sõnutsi on soovituslikud temperatuurivahemikud lähtuvalt töö laadist järgmised:
töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
töödel, mida tehakse istudes või seistes ehk mis on seotud käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;
töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;
töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.
Energiakriisi tingimustes soovitab Kaljula üle vaadata töö- ja puhkeaja korraldus, sh piisavate puhkepauside andmine. Puhkepauside puhul on oluline, et neid saaks jahedas töötamisel teha soojas ruumis.
Kontoritöö puhul kasutada kaugtöö kokkuleppeid ja anda seeläbi töötajatele võimalus olla soojemas kodukontoris. Siiski tuleb meeles pidada, et kaugtööd saab teha ainult kokkuleppel, st tööandja ei saa küttekulude kokkuhoiuks sundida töötajat kaugtööd tegema.
Lisaks mõelda läbi tööriietus ja vajadusel tavasid muuta. Tööriideid kandvatele töötajatele soetada vajadusel soojemaid riideid (näiteks soe pesu ja soojemad sokid).
Allikad: terviseamet.ee; tööelu.ee
