Inimese keha koosneb suures osas veest – täiskasvanu kehamassist moodustab see ligikaudu 60–70 protsenti. Sellest hoolimata ei mõtle paljud igapäevaselt sellele, kas nad tarbivad piisavalt vedelikku. Kui palju vett on tegelikult vaja ning miks on see organismi jaoks nii oluline, selgitab BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa.
Vesi on inimese organismi toimimise seisukohalt asendamatu. See osaleb peaaegu kõigis kehas toimuvates protsessides, aidates transportida toitaineid rakkudesse, viia jääkaineid organismist välja ning hoida vereringe sujuvalt toimimas. Samuti on vesi vajalik lihaste ja liigeste normaalseks tööks ning üldise kehalise tasakaalu säilitamiseks.
Üks vee olulisemaid ülesandeid on kehatemperatuuri reguleerimine. Higistamine on keha loomulik jahutusmehhanism, kuid koos higiga kaotab organism ka vedelikku. Seetõttu tuleb suurema füüsilise koormuse, kuuma ilma või rohke higistamise korral vedelikutarbimist suurendada. Kui vedeliku tasakaal on paigast ära, kannatavad kõige kiiremini aju ja närvisüsteem, mis mõjutab otseselt keskendumisvõimet, töövõimet ja üldist enesetunnet.
Kui palju vett peaks siis päevas jooma? Anton Ojamaa sõnul sõltub vedelikuvajadus mitmest tegurist, sealhulgas vanusest, kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest ja keskkonnatingimustest. Keskmiselt soovitatakse täiskasvanutel tarbida umbes 1,5–2 liitrit vedelikku päevas, kuid kuuma ilma, sportimise või füüsilise töö korral võib tegelik vajadus olla oluliselt suurem.
Oluline on meeles pidada, et kogu vedelik ei pea tulema ainult joogiveest. Umbes 20–30 protsenti vedelikuvajadusest kaetakse toiduga, eriti puu- ja köögiviljade kaudu, mille veesisaldus on suur. Näiteks arbuus, kurk ja apelsin on head looduslikud vedelikuallikad. Samuti annavad vedelikku supid ja muud joogid, kuid kõige mõistlikum on eelistada puhast vett, sest see ei sisalda liigseid kaloreid ega lisaaineid.
Kerge vedelikupuudus võib tekkida juba siis, kui organism on kaotanud vaid 1–2 protsenti oma vedelikust. Sellele viitavad janu, kuiv suu ja tumedam uriin. Need on märgid, et keha on juba vedelikupuuduses. Hiljem võivad lisanduda peavalu, väsimus, keskendumisraskused ja tujukõikumised. Mida pikemalt vedelikupuudus kestab, seda tõsisemad võivad olla tagajärjed.
Raskemal dehüdratsioonil võivad tekkida pearinglus, iiveldus, lihaskrambid ja südamepekslemine. Pikemaajaliselt võib vähene vedelikutarbimine soodustada neerukivide teket, seedeprobleeme ja naha kuivust. Seetõttu on teadlik ja regulaarne vee joomine oluline investeering pikaajalisse tervisesse.
Paljud inimesed tunnistavad, et unustavad päeva jooksul vett juua, kuid õigete harjumuste abil saab seda muuta. Apteeker soovitab alustada päeva klaasi veega, võimalusel koos vähese sidruniga, et ergutada seedimist. Hea nipp on juua iga kohvitassi kõrvale klaas vett, sest kohv soodustab vedeliku kadu.
Vee joomist aitab lihtsamaks muuta ka korduvkasutatav veepudel, mida on mugav kaasas kanda. Samuti võib veele lisada looduslikku maitset, näiteks sidrunit, kurki, piparmünti või marju, mis muudab vee joomise meeldivamaks ilma suhkrut lisamata. Vahelduseks sobib ka gaseeritud vesi, kuigi sellega ei tasu liialdada ning see ei pruugi sobida inimestele, kellel on maoprobleemid.
Neile, kellel kipub vee joomine meelest minema, võivad abiks olla telefoni meeldetuletused või nutikellad. Ka lihtne nipp, nagu veepudeli asetamine tööarvuti kõrvale, aitab suurendada teadlikku vedelikutarbimist.
Anton Ojamaa rõhutab, et vee joomist tasub võtta kui lihtsat, kuid väga tõhusat viisi oma heaolu toetamiseks. Mõnel korral nädalas võib tarbida ka mineraalvett, mis sisaldab kehale vajalikke mineraalaineid, kuid kõrge soolasisalduse tõttu ei sobi see kõigile, eriti kõrge vererõhuga inimestele.
Piisav vee joomine on üks lihtsamaid samme, mida igaüks saab teha oma tervise ja enesetunde heaks – sageli alahinnatud, kuid äärmiselt oluline.
Loe teisi terviseteemalisi postitusi SIIT
