Kristian Jaani: Eestisse saabujad peavad arvestama COVID-dokumentide kontrolliga
Olukorras, kus nakatumisnäitajad tõusevad, puudutan pisut seda, kuidas toimub lennureisidega Eestisse saabujate ja Eesti-Venemaa piiri kaudu tulijate COVID-kontroll. Lennujaamas käib see riikide nö värvikoodi alusel sõltuvalt sellest, kas maandunud lennuk saabus „rohelisest“, „kollasest“ või „punasest“ riigist. Kuid veel enne meie kontrolli on oluline roll lennuettevõtjatel. Eesti-Vene piiril kontrollitakse kõiki saabujaid.
Riikide nakatumisnäitajate kohta saab regulaarselt uuendatavat infot Välisministeeriumi veebilehelt https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele. Sealt lehelt saab teada Eestisse sisenemise tingimused ning selle, milline riik kuulub „roheliste“, milline „kollaste“ ja milline „punaste“ hulka. Eestisse „punasest“ ja „kollasest“ riigist saabujad peavad olema valmis esitama oma COVID-dokumente – tõendit vaktsineerimise kohta, negatiivset PCR testi või haiguse läbipõdemise tõendit.
Reisijate esimene kontroll tehakse COVIDi osas juba lennuettevõtjate poolt. Aitame kaasa, et see kontrollimine oleks võimalikult lihtne, kiire, efektiivne ja üheselt mõistetav. Sellise lennufirmade ja riigi vahelise koostöö eesmärk on, et vajalik kontroll saab lennureisijatele Schengeni sisepiiride vaates tehtud juba enne Tallinna lennujaama jõudmist. See tähendab, et sisuliselt ei ole piirivalvuritel vajadust neid reisijaid omakorda üle kontrollida. Meil peab olema vaba liikumine koos usaldusmeetmete kontrolliga, aga see ei pea võrduma piirivalvuri tegevusega sisepiiril. Pisteline kontroll veendumaks, et kõik jälgivad kokku lepitud reegleid, on samas mõistlik. „Punastest“ riikidest startinud lendudelt saabujate puhul kontrollib piirivalve kõikidel COVID-dokumente.
„Rohelistest“ ja “kollastest” riikidest tulnud reisijaid kontrollitakse lennujaamas pisteliselt, et tuvastada, kas mõni nendest on reisi alustanud „punasest“ riigist või läbinud transiitreisijana „punast“ riiki. Näiteks kui reisija on tulnud “punasest” riigist läbi “rohelise” riigi, peab ta samuti tõendama, et on vaktsineeritud, testitud või COVID-19 läbi põdenud. Kui neid tõendeid ei ole, siis peab inimene jääma eneseisolatsiooni ja täitma ka tervisedeklaratsiooni. Aga nagu eelpool nimetasin, teeb esimese filtri lennuettevõtja.
Kui räägime Euroopa Liidu välispiirist ja võtame näiteks Eesti-Venemaa piiri, siis seal kontrollitakse COVID-19 osas kõiki riiki siseneda soovijaid. Suviste puhkuste tõttu on huvi Eestisse tulla tõusnud. Seetõttu on viimastel nädalatel piirilt tagasi saadetute hulk kasvanud. Paljudel tulijatel puuduvad COVID-19 dokumendid, millega tõendada oma vaktsineeritust, testimist või haiguse läbipõdemist ja neid Eestisse ei lubata. Juulis on seetõttu piirilt tagasi saadetud 228 inimest. Meie enda kodanik või elamisloaga inimene tuleb muidugi igal juhul riiki lubada. Sõltuvalt olukorrast võib aga juhtuda, et tal tuleb jääda eneseisolatsiooni.
COVID-dokumente kontrollitakse pisteliselt ka Eesti-Läti piiril, kus PPA teeb kontrolle Schengeni kompensiatsioonimeetmete raames. Schengeni riigid kontrollivad nimelt sisepiiridel pisteliselt isikuid ja sõidukeid, et veenduda, et välispiir peab ja et saada ülevaadet võimalikust ebaseaduslikust tegevusest ja liikumisest.
On selge, et reisimisvõimaluste hoidmine võimalikult avatuna on meie kõigi huvides. Seetõttu on väga teretulnud, et lennuettevõtjad kenasti kaasa tulnud tegevustega viiruse leviku tõkestamiseks. Kehtestanud näiteks erinevaid reegleid – enamus lennufirmadest nõuavad lennuki pardal maski kandmist ja nagu eelpool mainisin, siis kontrollivad liikmesriigi poolt kehtestatud tõendite olemasolu pardale registreerimisel. Hetkel kontrollitakse Eestisse suunduvatel lendudel piiriületaja deklaratsiooni olemasolu ja kolmandast riigist saabujatel lisaks veel negatiivse koroonatesti või vaktsineerimise tõendi olemasolu. Seega toimub usaldusmeetmete kontroll lennuettevõtjate poolt ja pisteliselt teeb seda sisepiiride ületamisel ka PPA.
Kõige olulisem on, et igal reisijal tuleb endal käituda vastutustundlikult nii lennureisil kehtestatud nõudeid järgides kui ka Eestisse sisenedes.
Ja loomulikult pääsevad kõik Eesti elanikud reisilt naastes koju tagasi. Aga igaühe vastutus on käituda nii nagu reeglid ette näevad. Nii on reisilt tulles lennuettevõtjate ja priivialvurite kontrollile lisaks kõige lihtsam ja mõistlikum viiruse levikut takistada. Parim võimalus reisida ja hoida enda ning teiste tervist, on vaktsineerimine!
Allikas: Siseministeerium
