Täna Riias toimunud Eesti peaminister Kristen Michali, Läti peaminister Evika Siliņa ja Leedu peaminister Gintautas Paluckase kohtumisel keskenduti peamiselt kolmele teemale: taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale NATO tippkohtumisele – ning Ukraina toetamine.
Loe ka: KUUM: Peaminister – Eesti on valmis ehitama Rail Balticut ka Lätis, loomulikult Eesti rahadega!
Balti Ministrite Nõukogu raames toimunud kohtumise järel rõhutas Kristen Michal, et Rail Balticu põhitrassi valmimine aastaks 2030 on kogu piirkonna majanduskasvu ja sõjalise mobiilsuse jaoks määrava tähtsusega. „Eesti on projekti edenemisel astunud otsustavaid samme – 16. mail sõlmiti kaks olulist lepingut, mille eesmärk on Eesti Rail Balticu osa valmimine viie aasta jooksul. 74 kilomeetrit trassi on juba aktiivses ehituses või lepingutega kaetud, 2026. aasta lõpuks peaks kogu Eesti põhitrassi lõik olema ehituses,“ ütles ta.
Michal lisas, et Eesti on Rail Balticu ehitamiseks kasutanud erinevaid rahastamisvõimalusi ning kutsus üles otsima ka ühiseid lahendusi. Peame jätkama tihedat koostööd, näitama reaalseid edusamme ning kindlustama projektile maksimaalne Euroopa Liidu rahastus ka järgmises pikaajalises eelarves, rääkis ta.
Kohtumisel tõdeti, et piirkondliku julgeoleku tagamine on ühine vastutus ning prioriteet. Eesti, kes investeerib järgmise nelja aasta jooksul kaitsevõimesse 5,4% SKP-st, toetab NATO eelseisval Haagi tippkohtumisel liitlaste kaitsekulude märkimisväärset kasvu. „Me teame, milleks Venemaa on võimeline, kuid me ei lase end hirmutada,“ sõnas Michal.
Eraldi tõi ta esile vajaduse tugevdada julgeolekut Läänemeres, kus varilaevastik kujutab ohtu nii kriitilisele taristule kui ka keskkonnale. Oluline on teha koostööd sujuvama infovahetuse nimel, ning astuda samme, et vähendada Venemaa energiakandjatelt saadavaid tulusid, mille abil ta peab sõda Ukrainas.
Rääkides Ukraina toetamise tähtsusest nentis Michal, et teekond õiglase ja kestva rahuni saab alata vaid viivitamatu, täieliku ja tingimusteta relvarahuga. „Läbirääkimisi ei saa pidada pidevate ja intensiivsete rünnakute all,“ ütles ta. Eesti arvates tuleks Euroopa Liidu 18. sanktsioonipakett kiiremas korras vastu võtta ning otsida võimalusi külmutatud Venemaa varade kasutamiseks. Venemaa peab hüvitama Ukrainas tekitatud hävingu.
„Me ei väsi kordamast: me ei tunnusta Venemaa nõuet okupeeritud aladele, me ei lase seada piiranguid Ukraina relvajõududele ega sõjalisele abile, Ukraina peab saama ise valida, milliste organisatsioonidega liituda. Samuti teevad EL ja NATO oma laienemisotsused ise. mitte Venemaa,“ ütles Michal.
