Detsembri keskel võõrustab peaminister Kristen Michal Tallinnas Ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force, JEF) riikide liidreid. Tippkohtumisel teeb peaminister Michal ettepaneku JEF-i riikidele, kelle hulgas on koos Eestiga 10 NATO liikmesriiki, tõsta kaitsekulude miinimumtase vähemalt 2,5%-ni SKT-st.
Michali sõnul ei ole Euroopas rahu hoidmiseks NATO senine 2% SKT kaitsekulude põrand piisav. „Kui mitte varem, siis järgmise aasta Haagi tippkohtumisel tuleb tõsta NATO liikmesriikide kaitsekulude miinimum vähemalt 2,5%-ni SKT-st,“ ütles Michal.
„Ühendekspeditsiooniväes on koos riigid, kes teavad mis on rahu hind ning saavad vedada uue kaitseinvesteeringute kokkuleppe sõlmimist. JEF-i tippkohtumisel loodan teha olulise sammu enne Haagi ning leppida kokku 10 NATO riigi kaitsekulude miinimumtaseme tõstmises vähemalt 2,5%-ni SKT-st. Ainult nii saame pühenduda Euroopa julgeoleku tagamisele, tõsta meie piirkonna kaitsevõimet ning toetada vajalike vägede loomist kollektiivkaitseks,“ lausus peaminister.
JEF on Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Ühendekspeditsiooniväel on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus ning JEF-i raames välja töötatud kriisireageerimismeetmed täiendavad NATO tegevust. JEF-i mõte on olla esmareageerija enne NATO artikkel 5 väljakuulutamist. Ühenduse moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on valmis panustama kiiresti ja paindlikult erinevatesse operatsioonidesse humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni.
16.-17. detsembril Tallinnas toimuval Ühendekspeditsiooniväe tippkohtumisel keskendutakse ka Ukraina võidu kindlustamisele Venemaa üle, kes on tänaseks okupeerinud 20% Ukraina territooriumist. „Lisaks enda riigikaitse arendamisele ei tohi keerata pilku Ukrainalt. Ukraina võit on meie kõigi võit. Nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide. Kõik NATO riigid peaksid keskenduma lisaks enda kaitsevõime arendamisele ka Euroopas toimuva sõja võidule ning eraldama vähemalt 0,25% oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ja eemaldama tarnitud relvadelt täiendavad piirangud,“ ütles Michal.
JEF liikmesriikide toetus Ukrainale on võrreldes ülejäänud Euroopaga kahekordne. „Ukraina vajab kindlust, et seisame nende taga võiduni. Tippkohtumisel teen ettepaneku pühenduda Ukraina pikaajalisele toetamisele ning anda vähemalt 0,25% JEF riikide SKT-st Ukrainale, nende võidupäevani.“
Michali sõnul taandub kaitsevõime väljaõppele, laskemoonale ja relvadele. „Kaitsekulude ja Ukraina toetuse suurendamise kõrval on olulisel kohal Euroopa ja NATO kaitsetööstuse tootmisvõime. Suutlikus toota hävitavat relvastust tugevdab meie heidutust ja kaitsevõimet,“ lausus peaminister. „Eesti kaitsetööstus areneb mühinal ning JEF riikide vaheline koostöö pakub ettevõtetele võimalusi innovatsiooniks, tehnika testimiseks ning koostööks, ka Ukrainaga,“ lausus peaminister.
JEF liidrite tippkohtumisele detsembri keskel on oodata Ühendkuningriigi, Hollandi, Läti, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi valitsusjuhte ning Soome ja Leedu presidente. Tippkohtumine langeb kokku JEF-i 10. aastapäevaga, pakkudes võimalust hinnata sõjalise koostöö koalitsiooni seniseid saavutusi ja seada eesmärke tulevikuks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
