„Oleme täheldanud, et viimase paari nädala vältel on sattunud haiglaravile aina rohkem nooremaealisi COVID-19 meespatsiente,“ märkis Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov. „Haiglaravil viibivate meespatsientide keskmine vanus on meie haiglas hetkel 61 aastat, samas kui naispatsientidel on see 76 aastat. Endiselt on valdav osa meie patsientidest vaktsineerimata COVID-19 vastu.“
Popovi sõnul ollakse valmis selleks, et pärast pühi võib haiglaravi vajadus suureneda. „Meie haiglas on COVID-19 voodikohtade hõive täna 67%, seega on meil praeguse seisuga vabu voodikohti COVID-19 haigete raviks piisavalt,“ kinnitas Popov. „Ainsaks probleemseks kohaks võib osutuda III astme intensiivravi. Neid kohti on meie haiglas vähe, kuid siin saavad appi tulla teised suured haiglad, kus III astme intensiivravivõimekus on suurem, eelkõige Põhja-Eesti Regionaalhaigla.“
Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja dr Pille Mukk nentis samuti, et Regionaalhaiglas ei ole täheldanud, et COVID-patsiendid jõuaks haiglasse varasemast raskemas seisus.
„Piirkondliku haiglana tegelemegi eelkõige raskemas seisus COVID-patsientide raviga,“ lausus ta. „Küll aga on patsiendid olnud veidi nooremad ning selgelt on raskemalt põdemas inimesed, kes on vaktsineerimata ja nende taastusravi aeg on pikem. Järel- ja taastusravi vajavad koroonapatsiendid patsiendid sageli, see on olnud nii möödunud kevad-talvises nakatumise laines kui ka käesoleval sügisel.“
Mikk ütles, et taastusraviks on need inimesed haigla vastavates osakondades sarnaselt kõigi teiste patsientidega. „Mida raskemalt haigus ägedas faasis kulgenud on, seda pikemalt vajatakse järelravi,“ lausus ta. „Kuna meie juures on ravil suhteliselt raskemalt põdenud ning ka intensiivravi vajanud inimesed, siis kokkuvõttes on pikemat käsitlust vajavate patsientide hulk praeguseks kasvanud. Raske hingamispuudulikkusega kulgeva haiguse järel varasema elukvaliteedi saavutamine võtab aega.“
Kuidas inimesi vaktsineerima saada?
Kuigi vaktsineerimist üritatakse teha ühtpidi mugavaks ja teistpidi sisuliselt kohustuslikuks, ei ole vaktsineeritute hulk siiski veel piisav ning võluvitsa kõhklejate veenmiseks tegelikult ei ole.
Tallinna koroonaviiruse ennetusmeetmete koordinaator Ester Öpik ütles, et suuri hulkasid kiirelt vaktsineerima saada ei ole reaalne. „Samas on oluline, et vaktsineerimine on tehtud inimesele väga kergesti kättesaadavaks, sealhulgas nõustamine vaktsineerimise teemadel,“ lausus ta. „Selleks olema Tallinnas avanud nõustamis- ja vaktsineerimispunktid nö inimeste käiguradadel. Teenust pakutakse eelregistreerimiseta. Alates 20.10 oleme nendes punktides teinud eilse seisuga 20 782 doosi. Lisaks pakume alates 8.11 kodus vaktsineerimist – pöördutud on nõu saamiseks või aja broneerimiseks 1161 korda, ootel on kodus 333 inimest ja tehtud on kodudes 847 doosi.“
Öpiku sõnul on alates aprillist linna korraldatud vaktsineerimisekeskustes – ja punktides tehtud kokku ligi 200 000 kaitsesüsti.
Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et vaktsineerimata inimeste vaktsineerimisele toomine on kahtlemata võtmeküsimus, kuid häid vastuseid ta ei tea. „Vähemalt selliseid, mida võiks pakkuda viroloog inimesele, kes ei usu, et viirus olemas on,“ lausus ta. „Siin on teema psühholoogile või majandusteadlasele sest asi, mis meil kasutamata, on mõjutamine materiaalsete vahendite abil – soodustused, nende kehtestamine/kaotamine, boonused…“.
Vaktsineeritute nakatumisel on erinevad põhjused
Vaktsineeritute nakatumisel on Meritsa sõnul palju põhjusi. „Esiteks, selge on et SARS-CoV-2 vastane loomulik immuunvastus on kehvapoolne. See pole üllatav – sama on ka teiste koroonaviirustega, mida põetakse korduvalt. Lõuna-Aafrikas on leitud vähemalt üks juhtum, kui inimene on juba neli korda COVID-it põdenud,“ kirjeldas professor.
Meritsa sõnul vaktsiinide efektiivsus üldiselt korreleerub läbipõdemisel tekkiva immuunvastusega ehk siis koroonaviiruse puhul pole eriti tõhus ja väheneb ajas üsna kiiresti. „Kuid vaktsiinide manustamist ja selle kaudu immuunvastust saab parandada – sellest siis vaktsineerimise skeemide muutused ja täiendavad doosid,“ selgitas ta. „Viiruse muutlikus on samuti oluline, sest muutub kolm asja – viiruse äratundmine olemasolevate antikehade (ja teiste immuunvastuse osade) poolt, viiruse paljunemise kiirus organismis ning viiruse kogus, mis üheaegselt organismi tungib. Seega on paremini levivate viiruse variantide vastu vaja tõhusamat ja tugevamat immuunvastust.“
Praegused vaktsiinid pole uuele tüvele kohandatud
Merits selgitas, et praegusi vaktsiine, näiteks Pfizeri vaktsiini, pole uutele tüvedele kohandatud, „Kuni omikroni ilmumiseni polnud seda vaja, sest muudatused viiruse immunoloogilisest omadustes ei olnud suured ja vaktsiin oli tõhus ka uute variantidel – alfa, delta, veidi vähem gamma ja beta – vastu. Omikron on esimene immunoloogiliselt päris oluliselt erinev viiruse variant,“ ütles Merits, kelle sõnul tegelevad vaktsiinifirmad omikroni-spetsiifiliste vaktsiinide katsetamisega, mis peaksid kättesaadavaks muutuma talve lõpul.
Meritsa sõnul on samas on väljendatud arvamust, et neid ei pruugi vaja minna, sest täiendav doos praegust vaktsiini tagab hea kaitse ka omikroni vastu. „Andmed seda tõesti näitavad, kuid mina siiski pigem arvan, et omikroni-spetsiifiline vaktsiin võib osutuda kasulikuks,“ sõnas ta.
Professori hinnangul võib aga vaktsiini valmimise ja vajalike kasutuslubade saamise ajaks olla omikroni laine juba suures osas möödas.
Vaktsiini välja töötamine ja lubade hankimine võtab palju aega
Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso sõnul peab Euroopa Liidus vaktsiinile müügiloa saamiseks olema tõendatud, et vaktsiin toimib, on kvaliteetne ning ohutu. „Selle jaoks on ravimite arendajad esitanud Euroopa Ravimiametile väga palju erinevaid andmeid, muuhulgas neid, mis kinnitavad, et ravimi tootmine vastab headele tootmistavadele ning kliinilised uuringud on korraldatud vastavalt kliiniliste uuringute läbiviimise nõuetele,“ selgitas Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso.
Samuti peab Plakso sõnul olema selge, milliste andmete kogumine jätkub pärast müügiloa saamist (pikaajalised ohutuse või immuunsuse andmed). Sellest lähtuvalt koostatakse igale vaktsiinile riskijuhtimiskava, mis kirjeldab kõiki teadaolevaid ja võimalikke ohtusid, kuidas neid plaanitakse hallata ja jälgida, kui vaktsiin on turule lubatud ning millist infot kavatsetakse koguda jätku-uuringutest.
Uuringute läbiviimiseks ja andmete esitamiseks on kindlad reeglid. See tähendab, et kõik vaktsiinid, mis on täna saanud Euroopa Liidus müügiloa, on esitanud vajaliku teabe ning neid andmeid on hinnanud ravimiametite spetsialistid ja erialaeksperdid.
„Kui vaktsiini arendaja soovib müügiloaga koroonavaktsiini koostist muuta, nt asendada tüve, siis tuleb esitada vastavat tüve puudutavate uuringute tulemused olenevalt muudatuse olemusest. Kui tehakse täiesti uus vaktsiin, on sellele vaja uut müügiluba. Samasugune protsess toimub hooajalise gripivaktsiinidega – igal aastal muudetakse koostist vastavalt sellel hooajal ringevatele tüvedele,“ märkis Plakso, kelle kinnitusel pole täna kasutusel olevate koroonavaktsiinide koostist veel uute tüvede osas uuendatud.
Euroopa Liidus on müügiloa saanud järgmised koroonavaktsiinid: Comirnaty, Spikevax, Vaxzevria, Janssen ja Nuvaxovid. Rohkem infot leiab: https://ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid.
Muude viiruste levik püsib madalana
- 2020. a haigestumine rotaviirusnakkusesse oli madal, tänavu on olukord sarnane. Enamus registreeritud haigetest on lapsed, registreeritakse peamiselt haiglaravi vajanud haigusjuhud.
- Seisuga 17.12. on registreeritud 127 haigusjuhtu, sh 106 juhul viibisid haiged haiglaravil. Enamus haigetest on lapsed (95%). 2021. aastal on suhteliselt suur reisimisega seotud haigusjuhtude osakaal, moodustavad 8,7% üldarvust (eelmistel aastatel oli neid 2-5%).
- Viimaste kuude jooksul on olnud 6-16 haigusjuhtu kuus. Detsembri 17 päevaga on registreeritud 9. Midagi erakorralist ei esine.
- Terviseamet gripiblogi on leitav veebist, viimane siin https://terviseamet.ee/et/uudised/gripiblogi-49-nadal-lisandus-16-gripiviiruse-juhtu
- Ükski kasutavatest vaktsiinidest ei ole sada protsenti efektiivne. Vaktsineerimise peamine eesmärk on ära hoida raskekujulise haiguse kujunemist. Eesti andmed näitavad, et sõltuvalt vanuserühmast vajab vaktsineeritud inimene haiglaravi kolm kuni kümme korda harvem kui vaktsineerimata inimene.
- Tartu Ülikooli uuringust selgus, et tõhustusdoosiga vaktsineeritutel on nakatumisrisk ligi kümme korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel ja pea viis korda väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel.
- Esialgsetel andmetel on omikrontüvi vähemalt kolm korda nakkavam kui delta tüvi, nakatades rohkem ka läbi põdenud ja vaktsineeritud inimesi. Ühendkuningriigi esialgsete andmete kohaselt eristuvad neist aga selgelt tõhustusdoosi saanud inimesed, kelle puhul kaitsevad vaktsiinid sümptomaatilise nakatumise ees kuni 80-protsendilise tõhususega. Oluline on aga see, et raske haigestumise ees on vaktsiinide kaitse jätkuvalt väga hea.
- Mutatsioonide kohta, https://vaktsineeri.ee/blogi/kuus-fakti-koroonaviiruse-mutatsioonide-ja-vaktsiinide-kohta/
Allikas: Terviseamet
