„Maailmas tehakse uuringuid ja ma kuulsin eelmisel nädalal Ameerika ekspertide diskussioonist, et tõenäoselt tuleb laste vaktsiin nende turule oktoobri lõpus. Euroopas sellest täna veel ei räägita,“ lausus Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp, kelle sõnul ei saa laste osas otsuseid veel praegu langetada.
„Koroonapandeemia on spetsiifiline kriis – me ju ei näe vaenlast ja see kõik tundub kestvat tohutult kaua,“ nentis Alasepp. „Kahe aasta jooksul on maailmas elu kaotanud üle 4 miljoni inimese. Tegemist on pika, frustreeriva ja tervist hävitava kriisiga. Et me sealjuures ära närtsime, on loomulik ja arusaadav.“
Hiljutises „Financial Timesi“ artiklis vaeti põhjuseid, miks paljud ei taha end ikka veel koroona vastu vaktsineerida lasta. Ühe põhjusena toodi välja, et inimesed on sedavõrd pettunud kogu riiklikus süsteemis ja asjaajamises, et nad on otsustanud käega lüüa.
Hirmudest priiks
Siiski on vaktsiin Alasepa kinnitusel inimese tervisekaitse ja vastupidiselt müüdile, et väga haiged justkui ei tohiks end vaktsineerida, aitab kaitsepookimine tervisekahjusid ennetada. „Vast terve mõistus võidab ja me kõik hoolime iseenda ja oma lähedaste tervise eest, võttes vaktsineerimist kui teaduse tõhusat relva pandeemia vastu,“ avaldas Heidi Alasepp lootust.
Eestis on paljud usu vaktsineerimisse kaotanud – leidub perekondi, kes ei ole end vaktsineerinud isegi leetrite vastu. „Immuniseerimine ongi Eestis juba aastaid langenud,“ kinnitas ka Alasepp. „See on väga kahetsusväärne. Me teame läbi ajaloo, mida eri nakkushaigused on inimkonnaga teinud – eri viirustele ja mikroobidele on kaotatud paljud elud imikutest vanuriteni välja. Tuleb mõista, et vaktsiini taga peitub ka see, kui avatud saab riik olla ning kui palju me saame taastada usku ühiskonda, kus me oleme harjunud elama, mõnulema ja vabalt liiklema.“
Sageli ehk ei oldagi niivõrd millegi vastu, vaid kardetakse oma tervise pärast. „Hirmude osas on vaja inimesi nõustada,“ leidis Alasepp. „Meie tublid arstiteaduskonna tudengid on järgmisest nädalast appi tulemas ja hakkavad inimesi läbi helistama. Avatud on eri telefoniliinid ja kodulehed, kust saab informatsiooni. Telefonilt 1220 saab nõu küsida ja oma hirmudest rääkida.“
Eestis võeti 7. septembril vastu otsus, et koroonavaktsiini lisadoos on õigustatud ning täna seda juba süstitakse. „Koroonavaktsiini lisadoos on hetkel abikäeks eeskätt neile, kel on erinevatest haigustest (vähkkasvaja) tingitud immuunpuudulikkus,“ nentis Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp. „Neile võib lisadoos olla elu küsimus.“
Kas ennetav meditsiin on Eestist kadunud?
Ajakirjas „Perearst“ arvamust avaldanud arst-resident Lona-Liisa Pruks märkis, et Eestis ei ole vaja tervetele inimestele tervisekontrolli teha, kuna see ei anna oodatud tulemust, ning energia ja ideed tuleks seevastu suunata suurte riskidega patsientide vastuvõtule saamisele. Lisaks ei ole meist paljudel mingit sidet oma perearstiga, kes ometi peaksid meile kõigile lähedal olema. Kuna tervisekontrolle ei tehta, tuleb minna erakliinikusse ja maksta oma tervisekontrolli eest. „Arstid on erinevad, nii nagu ka patsiendid ning olles aastaid haiglas töötanud, võin tõdeda, enamjaolt olid kontaktid patsientidega väga positiivsed,“ meenutas Heidi Alasepp.
Oma töökohal lubas asekantsler panustada nii tervise ennetusse kui erinevate erialade haiglate ja peremeditsiini arengutesse. „Eesmärk on, et me oleksime tervemad ja õnnelikumad,“ kinnitas Alasepp.
