“Kui distantsõppe rakendamine päevakorda tuleb, siis kaalumise kohtades ja olukordades keskendutakse eelkõige sellele, et distatsõpet rakendadakse võimalikult vähese aja jooksul ja et oleks võimalikult vähe gruppe ja klasse, kus seda teha,” selgitas Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik.
Sannik märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 olukorra kohta, et üldine eesmärk on hoida sel õppeaastal haridusasutused võimalikult kaua avatuna.
Tema sõnul peaks distantsõppele suunamine olema kõige viimasem ning äärmuslikeim meede ning seda tuleks silmas pidada esimese ja teise kooliastme puhul. Lisaks ei tohiks tema hinnangul lihtsustatud karantiinis õppijad osaleda koolivälises tegevuses. “Testimine on see, mille kaudu seda kontrollitakse ja toimub see alaealiste õpilaste puhul lapsevanema nõusolekul,” kinnitas ta.
Sanniku sõnul on oluline ka koolitöötajate testimine ning teste jagavad kohalikud omavalitsused. “Oktoobris on plaan teste kohalikele omavalitsustele täiendavalt saata. Eraldatud on ka rahalised vahendid, et õpilaste testimiseks vajalikke vahendeid saada. Kui töötajate puhul olid testid otse kohalikele omavalitsustele eraldatud, siis õpilaste puhul testide soetamiseks on raha kantud kohalikele omavalitsustele,” rääkis Sannik.
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma rääkis, et koolides on nakatumiste arv nädalaga kolmekordistunud, kuid üldjuhul jääb ka lähikontaktsete haigestumine klassis alla 5 protsendi.
“95 protsenti koolides nakatunutest olid testimise ajal sümptomitega. Seega me ei räägi varjatud levikust koolidest. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata, et lastele on iseloomulikud kergemad sümptomid,” nentis ta.
“Oluline on, et koolitöötajad, lapsevanemad oleks vaktsineeritud ning nakatunud lapsi ei viidaks vanavanemate juurde,” ütles Härma.
