Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti, Soome ja Poola suhtes
Komisjon otsustas täna saata Eestile, Soomele ja Poolale ametlikud kirjad, sest nad ei ole täielikult üle võtnud ELi õigusnorme, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (direktiiv (EL) 2016/343). Direktiiv on üks peamisi elemente õiglase kohtuliku arutamise ühiseid miinimumnõudeid käsitlevas ELi õigusraamistikus, millega tagatakse kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õiguste piisav kaitse.
Direktiivi eesmärk on suurendada liikmesriikide usaldust üksteise kriminaalõigussüsteemide vastu ja hõlbustada seega kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikust tunnustamist. Komisjon leiab, et Eesti, Soome ja Poola on direktiivi ainult osaliselt üle võtnud, kusjuures mõned sätted ei kajastu siseriiklikes õigusaktides. Näiteks on komisjon tuvastanud puudusi seoses avalike seisukohavõttudega süü kohta (nt kui avaliku sektori asutus viitab avalikus avalduses teatavale isikule ennatlikult või ebaõigelt kui süüdi olevale isikule). Kolmel liikmesriigil on ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada esitada põhjendatud arvamuse.
Euroopa Komisjon avaldas täna veebruaris liikmesriikide suhtes tehtud rikkumisvastased otsused. Rikkumismenetlusi käsitlevate otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Otsused hõlmavad paljusid sektoreid ja poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.
Lisateave
Kõik tänased veebruari rikkumismenetlusi puudutavad otsused
