Taavi Libe läheb külla keerulise elusaatusega paarile, kellelt on otse sünnitusmajast ära võetud kolm last. Võitlus laste hooldusõiguse taastamiseks on toppama jäänud, sest kesiste sotsiaalsete võimetega vanemad tunnevad, et ametnikega suhtlemine ja bürokraatia käib üle nende vōimete. Asja uurides tekkis aga vägisi küsimus, kas tõesti on oskus täita igasugu ankeete eelduseks, et saada ōigus ise oma lapsi kasvatada?
Lugu rullub lahti Pärnumaal, kus elavad 21-aastane Laura ja 42-aastane Rünno. Paar kolis kokku 2017. aastal ja on tänaseks saanud 3 last: esimene sündis aastal 2017, teine 2019 ja viimane 2020 aasta suvel. Paraku aga on kõik lapsed otse sünnitusmajast neilt ära võetud.
“Öeldigi, et me ei saa hakkama,” kirjeldab Laura, kuidas põhjendasid ametnikud laste äravõttu. Kuigi lapsi ootasid kodus ees voodi ja riided, ei lubatud neid sünnitusmajast koju viia ja täna kasvavad lapsed hooldusperedes.
Taavi Libe uuris, miks ikkagi lapsed emalt ära võeti. “Laps viidi ära, sest ta nuttis ja öeldi, et ema ei osanud rahustada. Ma ei saanudki seda teha, sest mul oli liiga valus. Ma ei jaksanud oma kättki tõsta,” sõnab Laura.
Kus aga oli Rünno sünnituse ajal? “Koroonakeeld oli ja mulle öeldi, et isa peab peale sünnitust lahkuma ja nii ma läksingi,” selgitab Rünno, miks polnud ta vastsünnitanud ema kõrval.
Rünno pole päris plekkideta mees: nimelt on teda minevikus tingimisi karistatud. Laura ise pärineb probleemsest perest ja on korduvalt saanud tunda vägivalda nii perekonnalt kui ka Rünnolt. Lisaks on tal kerge vaimne alaareng ja aktiivsus- ning tähelepanuhäire, mis muudavad olukorra keeruliseks.
“Minu südamesoov on see, et kaks viimast last koju saaksid,” ohkab Laura ja lisab, et kui isegi mõnel hetkel tekiks raskusi lapsega hakkamasaamisel, võiks olla keegi, kes on toeks ja abiks.
Taavi kohtub ka Rünno isaga, kelle sõnul on poeg alati olnud perekonna must lammas, kes hoiab eraldi ja kellega suhtleb ta ainult siis, kui Rünnol raha on vaja. “Lapsekasvatamisega nad kindlasti hakkama ei saaks,” on tema arvamus.
Kadi Lauri Sotsiaalkindlustusametist selgitab, et sääraseid juhtumeid, kus laps eraldatakse vanematest juba sünnitusmajas, on äärmiselt vähe. “On oluline, et vanemad teeksid koostööd ja käiksid nõustamistel, mis neile määratud on. Tugiisikut kui sellist riigimeetmena ei ole,” sõnab ta.
Tänaseks on Laura ja Rünno ametnikega proovinud ka edasi suhelda, ent jäänud vastuseta. Taavi abiga saadetakse teele ka uus kiri ja vastus saabub kiirelt, ent vastata sellele Laura ja Rünno ei oska.
Allikas: TVPlay
