Terviseameti poole on viimastel päevadel pöördunud hulk murelikke inimesi, kes märkavad viirushaiguste leviku laienemist, sest lähedased jäävad haigeks. Anname ülevaate nakkushaiguste leviku hetkeseisust ning tuletame meelde põhilised soovitused, kuidas vähendada viirushaigustesse nakatumise tõenäosust.
1. Haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide hulk on märkamatult kerkinud 252ni (sümptomaatilisi 83). Samal ajal mitmekordistus grippi haigestunute arv. Kas peaksime muret tundma või oleme lihtsalt jõudnud ägedate hingamisteede viirushaiguste kõrgperioodi?
Gripp ja COVID-19 on mõlemad raske kuluga haigused. Hetkel ei ole meie haigestumine saavutanud hooajalist kõrgpunkti, kuid gripi osakaal on kasvanud väga kiires tempos ja juba on registreeritud ka mitmeid puhanguid lasteasutustes.
Praegu kasvab haigestumine COVID-19sse kiiresti eelkõige koolilaste ja vanemaealiste hulgas. Vanemaealiste haigestumine tähendab aga haiglaravi vajaduse kasvu. Täpseid prognoose on hetkel teha väga raske, sest palju oleneb inimeste enda käitumisest – kas leitakse aega vaktsineerimiseks, haigena püsitakse kodus ja järgitakse hügieenireegleid.
Gripi hooaeg on alanud sellel aastal pisut varem kui eelnevatel aastatel ja seda täheldatakse ka teistes Euroopa riikides. Seega tuleks reisimisel olla ettevaatlik ja järgida soovitusi nakatumise vältimiseks.
Terviseamet seirab koostöös kogu riiki hõlmava haiglavõrguga (HVA haiglad) igapäevaselt haiglate COVID-19 olukorda. Kuigi üldine COVID-19 patsientide arv on viimasel nädalal haiglates koondarvuna aeglases kasvutrendis, siis tervishoiu vaates on olulisem indikaator kõrgeima astme intensiivravi koormus. See on siiani püsinud madal ja seega puudub hetkel vajadus raviteenuste ümberkorraldamiseks.
Haiglad on viimase kahe aasta vältel omandanud COVID-19 patsientide ravimisel hea kogemuse ning oskavad toimetada olukordades, kus varasemalt oleks riigis kehtestatud juba rangeid meetmeid. Lisaks on haiglad patsientide kaitseks rakendanud haiglasiseseid nakkushaiguste levikut tõkestavaid meetmeid.
2. Kuidas peavad vastu tervishoiuasutused? Kas viiruste laialdane levik on toonud kaasa haigestumised haiglapersonali ja tervishoiutöötajate hulgas?
Ükski haigla ei ole teavitanud toimepidevuse häire ohust või ohust endast. COVID-19 mõttes oleme endiselt leebes stsenaariumis. Loomulikult esineb haigestumisi ka tervishoiutöötajate hulgas, kuid toimepidevus hetkel häiritud ei ole. Haigestumisi võib ette tulla kõikides kollektiivides, kes lähedalt kokku puutuvad. Seega on asjakohane rakendada kõikjal põhimõtet – haigena püsi kodus.
3. Kohe on käes jõulueelne osturalli ja juba praegu on kaubakeskustest tunglemine. Milliseid soovitusi Terviseamet inimestele annab – kuidas end selle tuhinas kaitsta? Kas maski võiks ette panna? Kas vanavanematele võib külla minna?
- Kui tunned ennast haiglasena, siis tuleks jääda koju ja kindlasti ei tohiks külastada rahvarohkeid kohti, sh kaubanduskeskusi. Nii väldime teiste inimeste nakatamist ja anname enda organismile võimaluse haigusest kiiremini üle saada. Riskirühma kuuluvaid inimesi (vanemaealised, kroonilisi haigusi põdevad) võib külastada üksnes siis, kui ollakse terve.
- On viimane aeg ennast vaktsineerida! Kui oled vaktsineeritud, saad gripi ja COVID-19 raske kulu ja tüsistuste tekkimise vastu parema kaitse ning väheneb nende haiguste tõttu haiglaravile sattumise risk.
- Kui lähed rahvarohkesse paika, siis püüa teistega võimalikult suurt distantsi hoida.
- Kui sa ei ole COVID-19 ja gripi vastu vaktsineeritud ning kuulud riskirühma, tuleks vältida rahvarohkeid kohti või kasutada kaitsemaski. Pea meeles, et ühte maski on soovitatav kanda maksimaalselt kolm tundi või kuni maski niiskumise/määrdumiseni.
- Järgi käte hügieenireegleid! Käte hoolikas pesemine ja desinfitseerivate vahendite kasutamine aitab vähendada viiruse osakeste edasikandumist. Pea kinni respiratoorsest etiketist ning kata köhimisel või aevastamisel suu küünarnuki või salvrätiga.
