
Tartu maakohus mõistis süüdi kolm Venemaal elavat, kuid Eestis töötanud õde, kes võtsid Koidula piiripunkti ootealal korduvalt altkäemaksu. Naised – 49-aastane Liivi Tšižova, 57-aastane Valentina Semjonova ja 60-aastane Jelena Ivanova – võimaldasid veokijuhtidel raha eest järjekorras ette pääseda. Kõik kolm töötasid osaühingus Railservis, mis haldab Koidula ooteala ning korraldab piiriületust ootavate veokite liikumist.
Prokuratuuri andmetel kujunes tööprotsessist korruptiivne skeem. Autojuhid ja logistikaettevõtted suhtlesid ooteala töötajatega otse, et saada piirile eelisjärjekorras. Üks kontakt võis toimuda telefoni teel, teine sõnumite kaudu. Kõigil kolmel õel oli oma püsiv klientuur – nad tegutsesid justkui iseseisvate „korrapidajatena”, kes müüsid eelisjärjekorra kohti kindla hinnaga.
Ringkonnaprokurör Gerd Raudsepa sõnul ei olnud tegemist juhuslike episoodidega, vaid süsteemse ja läbimõeldud skeemiga. Liivi Tšižova võimaldas vähemalt 88 eelisjärjekorra juhtumit 11 kliendi puhul, Valentina Semjonova 160 episoodi viie kliendi jaoks ja Jelena Ivanova 121 juhtumit kaheksa kliendiga. Ühe piiriületuse eest küsiti alguses umbes 50 eurot, kuid hind tõusis järk-järgult 125–250 euroni.
Kriminaaltulu kogus Tšižova kokku 5154 eurot, Semjonova 19 077 eurot ja Ivanova 8993 eurot. Vahistamise käigus leiti vaid väike osa rahast – kokku 315 eurot –, ülejäänud tuleb riigile tagasi maksta kriminaaltulu asendamise teel.
Prokuratuuri hinnangul täitsid naised küll eraettevõtte kaudu, kuid tegelikult avalikku ülesannet, kuna riik oli piirijärjekorra haldamise volitanud firmale Railservis. Seetõttu käsitleti neid ametiisikutena, kelle tegevus allub karistusseadustiku altkäemaksu vastastele sätetele.
Uurimine algatati 31. märtsil 2025 teise kriminaalasja käigus saadud info põhjal. Naistelt võeti vabadus mais ning nad viibisid vahi all kokku neli kuud. Esialgu eitati süüd, kuid hiljem tunnistasid nad teo ja tegid prokuratuuriga koostööd.
Tartu Maakohus tunnistas kõik kolm õde süüdi korduvas altkäemaksu võtmises. Liivi Tšižovale määrati kolm aastat ja kaks kuud vangistust, millest neli kuud reaalselt kanda. Valentina Semjonova sai kolm aastat ja kuus kuud vangistust, millest samuti neli kuud tuleb reaalselt ära kanda. Jelena Ivanova karistuseks jäi kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust, millest neli kuud reaalselt täita.
Ülejäänud karistused on tingimisi vastavalt kolme kuni kolme ja poole aasta pikkuse katseajaga. Lisaks peavad kõik kolm naist tasuma menetluskulud ja tagastama ebaseaduslikult saadud tulu.
Prokurör rõhutas, et sellised juhtumid õõnestavad inimeste usaldust riigi ja piirikontrolli vastu ning näitavad, kui kiiresti võib ametipõhine vastutus muutuda isikliku kasu allikaks.