Sel suvel toimus Eestis šokeeriv sündmuste jada, mis raputas kogukonda ja meditsiiniringkondi. Kuigi Eesti on üks maailma juhtivaid riike vastsündinute suremuse vähendamisel, oli Järvamaal asuva Paide haigla ja kahe Kesk-Eesti pere jaoks tänavune juulikuu laastav. Kolme nädala jooksul suri haiglas kolm vastsündinut, pannes küsimuse alla sünnitusabi kvaliteedi väiksemates Eesti piirkondades.
Järvamaal toimunud tragöödia tõi esile murettekitavad küsimused seoses sünnitusabi pakkumisega Eestis, eriti väljaspool suuremaid linnu nagu Tallinn ja Tartu. Kogu riigis on viimase viie aasta jooksul sünnitusel keskmiselt surnud vaid 3,8 last aastas, mis teeb juhtumi veelgi märkimisväärsemaks.
Kaks peret, kes kaotasid oma lapsed, on nüüd avaldanud oma loo, mitte süüdlasi otsides, vaid lootuses, et nende kogemus võib aidata ennetada sarnaseid tragöödiaid tulevikus. Miina, 36-aastane kolme lapse ema Imavere lähedalt, ja 22-aastane Hely Türilt, kellel on kaks väikest last, jagavad oma kogemusi vastuolulistest meditsiinilistest nõuannetest ja protseduuridest, mida nad said haiglas.
Hely, kes ootas kaksikuid, rääkis oma murest seoses erinevate lähenemistega raseduse jälgimisel. Kuigi Tartu arstid soovitasid tal käia ultraheliuuringutel iga kahe nädala tagant, leidsid Paide haigla spetsialistid, et see ei ole vajalik. Miina kogemus oli sarnaselt murettekitav: hoolimata sellest, et tal oli varem opereeritud selg ja tema sünnitus ei kulgenud plaanipäraselt, ei suudetud tema ja lapse elu päästa.
Kuigi haigla peaarst Külvar Mand kinnitas, et järgiti tavalist meditsiinipraktikat, näitab see juhtum selgelt, et on vajadus põhjaliku analüüsi ja süsteemi parandamise järele.
Need traagilised sündmused tõstavad esile olulised küsimused seoses sünnitusabi kvaliteedi ja patsientide ohutusega väiksemates Eesti haiglates, mis vajavad kiiret ja põhjalikku uurimist.
“Hetkel midagi nagu teistmoodi teha, ma küll ei oska öelda. Teadupärast ööpäevaringselt me neid sünnitajaid ei monitoori ei meil siin ega ka kusagil mujal sünnitusmajades. Kui tekivad probleemid, siis neid ka kohe niimoodi onlainis lahendatakse,” kommenteeris Küvar Mand.
See võinuks olla saatuslik anomaalia, mis ei lähe suure kella külge, kuid kolm nädalat hiljem juhtus teine tragöödia. Nimelt avastasid Tartu arstid Hely loodetel transfusiooni sündroomi ehk üks loode sai rohkem verd kui teine. 25. juulil pidi Hely minema Soome, kus laseri abil loodete vereringe eraldatakse, aga hommikul kell 4 puhkesid tal looteveed. Naine kutsus kiirabi ja Türi brigaad jõudis kohale 5-10 minuti pärast, kui naisel olid ebakorrapärased valud.
“Kiirabile ma ütlesin, et palun ärge viige mind Paidesse, sest Paides ei saa enneaegsete lastega mitte midagi teha. Nad olid nii sügavalt enneaegsed.”
Olukord oli kriitiline, sest Hely rasedus oli kestnud vaid viis kuud – täpsemini 22 nädalat ja kolm päeva – ehk lapsed olid sügavalt enneaegsed.
“Kiirabibrigaad ütles, et nad saavad aru sellest, Paides tõesti ei tehta midagi ja et nad konsulteerivad Tartu või Tallinna haiglaga. Mispeale nad istusid mul sinna telekatuppa maha ja hakkasid googeldama haiglate numbreid. Kahjuks Tartu numbrit nad ei leidnud. Nad leidsid ITK numbri. Sealne – ma eeldan siis, et ämmaemand – ütles, et tuleb viia lähimasse haiglasse ettevalmistamisele,” jutustas Hely.
Dokumendid näitavad, et kiirabi saabus Hely juurde kell 4.16, vahepeal mõeldi umbes veerand tundi, mida temaga teha. 17 kilomeetri kaugusel asuvasse Järvamaa haigla EMO-sse jõuti temaga alles kell 4.48.
“Ma ütlesin kohe juba EMO-s, et ma soovin kopse ettevalmistavaid süste, sünnitust aeglustavaid tablette, mille peale siis lõpuks naistearst ütles mulle, et kõigepealt me vaatame, kas nad on üldse elus ja siis me tegutseme edasi,” meenutas Hely EMO-s toimunut. Kui arst veendus, et looteveed on tõesti puhkenud ja naine küsis uuesti tablette ja süste, olevat naistearst talle öelnud, et kopse ettevalmistavaid süste tal anda ei ole, sest tal on pool doosi.
“Ämmaemand ütles, et meil on pool kogust ja selle pealt lähtuvalt siis doktor (Szirko) ei raisanud aega, et minna täpsustama selle ravimi formulari kuju, vaid oli selge, et see tund aeg selle ravimi manustamist kas meil või Tartus antud hetkel ei muuda nende patsientide saatust,” kommenteeris Külvar Mand.
Tagantjärele tunnistasid kõik spetsialistid, kellega “Pealtnägija” selle loo tegemise käigus konsulteeris, et Hely võinuks kohe transportida kõrgema etapi haiglasse, nagu näeb ette ka ametlik enneaegse sünnituse ravijuhend. Kuid tol hommikul valitses segadus.
Kogu teema on tänases Pealtnägija saates ETV´s kell 20.00
Allikas. ETV
