Vaatamata sellele, et e-sigareti suitsetamine on alaealiste seas ebaseaduslik, rääkimata ka sellest, et see on lisaks ebatervislik, on laste veipimisest kujunenud märkamatult epideemia.
Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud vaheldumisi koolidirektorite appihüüded ja poliitikute ning tervisespetsialistide ettepanekud, kuidas koolides lokkav veipimine kontrolli alla saada. Kui laiale avalikkusele tuli see justkui üllatusena, siis asjaosalised nägid epideemiat ammu tulemas. Ainuüksi kõnekad on kahes Harjumaa koolis viimase paari aasta jooksul ära võetud e-sigarettide kogud.
Piirkonnapolitseiniku Kaia-Liis Kaunismaa sõnul on politsei huviorbiiti tõusnud ka 5. klassi õpilased, kes e-sigarette ebaseaduslikult müüvad.
Kui traditsioonilisi sigarette pärast pikka võitlust arenenud riikides turult järjest välja suruti, tõid tubakakompaniid kümmekond aastat tagasi müügile e-sigaretid. Kuna e-sigareti puhul ei toimu põlemist ja inimene hingab suitsu asemel nikotiiniga rikastatud auru, esitleti seda algul tervislikuma alternatiivina. Täna teame paljudele uuringutele tuginedes, et e-sigaret ei ole oluliselt tervislikum ning on sama sõltuvust tekitav.
Võib küsida, millist eeskuju näitab riigikogu kaugistungil veipiv rahvasaadik või kas tubakakompaniid on kahepalgelised, kui ühelt poolt taunitakse alaelaiste veipimist, aga teisalt toodetakse Chupa-Chupsi maitselist või superkangelaste piltidega e-sigarette. Fakt on, et kuna e-sigaretid olid algul lõdvalt reguleeritud ja levis müüt, et justkui ohutumad, hakkasid just õpetajate ninad esimesena haistma, et midagi on viltu.
Peetri kooli direktor Luule Niinesalu ütles, et möödunud õppeaasta kevadel oli koolimajas päris tihti tunda magusat e-sigareti lõhna. “Siis me kohe reageerisime ja hakkasime sellega tegelema. Meil on koolimajas kaamerad igal pool ja seda ka õpilased teavad. Kui nad WC-s seda proovivad, siis me saame tagantjärgi hakata vaatama, kes sinna läheb, mis kella aeg ta läks, mis kell ta tuli. Enamasti nad käivad ühes WC-kabiinis mitmekesi koos,” rääkis Niinesalu.
Jüri gümnaasiumi direktor Liina Altroff ütles, et nende koolis leidub erinevaid nurgataguseid kohti, kus aga õpilased õpetajatele vahele jäid.
See ei ole ainult kahe kooli või ühe piirkonna probleem. Juba viis aastat tagasi, aastal 2018 tehtud Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgus, et e-sigaretti oli proovinud 36 protsenti kooliealistest poistest ja 24 protsenti tüdrukutest. Värskema pildi saamiseks viis “Pealtnägija” läbi küsitluse ühes Tallinna kooli kümnendas klassis, kus õpivad 16-aastased. 23 õpilasest olid e-sigaretti proovinud või teevad seda regulaarselt kaks kolmandikku. Kõik kinnitasid, et laia leviku taga on e-sigarettide kerge kättesaadavus.
Seadus on üsna selge: nii nagu tavalised suitsud on ka e-sigaretid alla 18-aastase jaoks keelatud. Lisaks, kuna saadi aru, et olukord hakkab kontrolli alt väljuma, keelustati Eestis alates 2019. aastast maitsestatud e-sigarettid täielikult. Probleem on aga selles, et keeld ei ole üle-Euroopaline ning kasvõi naaberriigis Lätis on kõik maitsevedelikud legaalselt müügil ja oma tarbeks võib täiskasvanu neid ka piiratud koguses Eestisse tuua. Lisaks puudub veebipoodides sisuliselt vanusekontroll ja pole eriline tuumafüüsika kraami otse postiga tellida.
E-sigareti kaupmeeste liidu esindaja Rene Suburg ütles, et alaealine saab e-sigareti tellida näiteks veebipoest, kus puudub vanusekontroll. Samuti võivad alaealistele osta e-sigarette täiskasvanud.
Veebis on sadu ja sadu pakkujaid välismaal, aga veel hämmastavam, et sisuliselt mõne näpuliigutusega leiame Eestis hulga vahendajaid, kes müüvad rangelt võttes keelatud kraami. Valdavalt käib äri sotsiaalmeediakanalites nagu Snapchat, Tiktok, Telegram või Instagram, kus paljud noored veibivad avalikult ja eksponeerivad seda muul viisil enda nime all. Mitmed neist pakuvad – nagu ise nimetavad – puffi, kimu või maski, kõssi ka müügiks. Hinnad sõltuvad konkreetsest kaubast, aga jäävad 15-25 euro vahele ühe veibi kohta.
“Pealtnägija” pidas kirjavahetust kümnekonna müüjaga, aga lõpuks valis välja neli, kes tundusid kõige nooremad. Kui enamik pakkus kohtumiseks parki või muid diskreetseid kohti linna peal, siis üks diiler kutsus kohtumisele Lasnamäele otse oma kooli juurde. Suhtlus enda sõnul 17-aastase müüjaga käis inglise keeles, sest ta ise on venekeelne. Umbes 30 sekundiga andis otse koolimajast välja astunud müüja kauba üle ja asus lahkuma.
Arusaadavalt esineb enamik müüjaid veebis varjunimega ega teata esimese asjana enda vanust, aga noorim, kelle “Pealtnägija” ise tuvastas, on 14-aastane neiu, kes tegeleb Instagramis aeg-ajalt veibimüügiga. Seevastu Tartu noorhärra, kes välimuse ja konteksti järgi tundub umbes 15-aastane, pakub Snapchatis vägagi aktiivselt ja sisuliselt ööpäevringi oma kaupa. Tartu kesklinna parki kokku lepitud kohtumisele saabus ta kooli- ja spordikotiga. Kaup vahetas taas omanikku mõne sekundiga. Müüja kinnitas, et müüb e-sigarette ka alaealistele.
Selline käest-kätte müük ja veel alaealise poolt ning alaealisele on ebaseaduslik. Vahele jäämine võib kaasa tuua väärteo ja rahatrahvi, suurema koguse puhul isegi kuriteosüüdistuse. Alla 14-aastaseid müüjaid siiski kriminaalseadustiku raames vastutusele võtta ei saa.
Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhi, endise politseiniku Eerik Heldna sõnul teevad ka nemad kuus keskmiselt kaks sellist ostueksperimenti, kus müüja leitakse üldjuhul samal moel veebist. Eraldi täpset statistikat, kui palju just alaealisi vahele võeti, ei ole, aga jõuametid möönavad, et võrreldes kõvade narkootikumide ja muu illegaalse kaubaga, mille rahaline käive on suurem, on noorte veibidiilerite–tarvitajatega siiani piirdutud peamiselt tõsisema vestluse ja kauba konfiskeerimisega.
“Loomulikult ei ole ka seadusandlus täna kuidagi keelanud meil seda alaealist suitsetajat niiöelda rahatrahviga karistada. Lihtsalt alati tekib see küsimus, et mis on selle asja mõte. Ja minu jaoks on kõige olulisem aru saada, miks see laps seda teeb. Kas siin on jälle see lugu, et me saame selle ühekordse vestlusega võibolla teda ja tema peret aidata,” kommenteeris Kaia-Liis Kaunismaa.
Kokku tegi “Pealtnägija” neli kontrollostu, mis kulgesid kõik ilma erilise konspiratsioonita. Kõige salatsevam on Telegramist leitud diiler, kes määras kohtumise Lasnamäe tühermaale ning saatis tehingut läbi viima hoopis enda sõbra.
Viimaste nädalate poleemika peale teatasid ametnikud eesotsas terviseministriga, kuidas e-sigarettide müügile seatakse siseriiklikult veel karmimad piirangud. Asjatundjate sõnul on see tervitatav, aga umbes sama tõhus kui ämbriga merelainet peatada. Eesti on üks ainult viiest Euroopa Liidu riigist, kus maitsestatud e-sigarettide müük on keelatud ja kasvõi postiga tellimine on imelihtne.
Eerik Heldna sõnul avastab maksu- ja tolliamet iga päev mitu tellimust nii posti kui ka kullerfirmade kaudu. “See on loomulikult jäämäe tipp,” ütles ta.
Tolliinspektor Albiina Saar rääkis, et pakid, mis tunduvad kahtlased valitakse välja kindlate kriteeriumite järgi. “Seejärel laseme röntgenist läbi. Kasutame ka muid vahendeid, näiteks koera. Hästi tihti on koer suureks abiks,” lausus Saar.
Postiga saadetud kauba kontroll toimub Omniva kesklaos Tallinna äärelinnas. Eelmisel aastal avastati siin 414 saadetist, mis peitsid e-sigarette ja tänavu oli ainuüksi üks rekordiline saadetis 165 kilo, mis sisaldas 1800 e-sigareti pulka.
Seda tundub palju, kuid see on piisk meres, võrreldes mitmekümne miljoni saadetisega aastas, mis siit läbi käivad. Rääkimata sellest, mis liigub inimeste pagasis või muu kauba hulgas üle piiri. Nagu kõigi inimlike pahede piiramisega, tekib lõpuks küsimus kulutõhususes.
Eerik Heldna hinnangul ei ole võimalik ehitada süsteemi, kus e-sigaretid jääksid kõigile kättesaamatuks.
Kõik eksperdid leiavad kui ühest suust, et kruvide kinni keeramise asemel on number üks koolinoorte ja ka vanemate teadlikkuse tõstmine, et e-sigaret ei ole ohutu ja tore. Pikemas perspektiivis oleks kasu, kui Euroopa Liidus mängureeglid ühteslt kokku lepitaks.
Err.ee
