Koerte ja kasside nägemisvõime päevasel ajal ja pimeduses on teema, mis on tekitanud palju huvi nii teadlastes kui lemmikloomaomanikes. Nende nägemisvõime mõistmiseks on oluline vaadata nii anatoomilisi eripärasid kui ka evolutsioonilist tausta.
Koerte Nägemine
Koerad on pärit huntidest, kes on peamiselt hämaras ja pimedas jahtivad loomad. Seetõttu on koerte silmad kohandunud hämaras paremini nägema.
1. Tapetum Lucidum: See on koerte silmaosa, mis peegeldab valgust, aidates neil pimedas paremini näha. See annab koerte silmadele iseloomuliku helenduse pimedas.
2. Värvitaju: Koertel on piiratud värvitaju võrreldes inimestega. Nad näevad peamiselt siniseid ja kollaseid toone, kuid on punase ja rohelise suhtes värvipimedad. Päevavalguses on nende värvitaju piiratum, kuid see ei takista neid oma keskkonnaga suhtlemast.
3. Liikumistaju: Koertel on suurepärane liikumistaju, mis on oluline nende jahipidamisoskuse juures. Nad suudavad tuvastada ka väikeseid liikumisi kaugelt ja pimedas.
Kasside Nägemine
Kassid on tuntud oma erakordse võime poolest näha väga hästi hämaras ja pimedas, mis on kasulik nende jahtimisinstinktide jaoks.
1. Suured Silmad: Kassidel on suhteliselt suured silmad võrreldes nende pea suurusega. See võimaldab neil püüda rohkem valgust ja näha pimedas paremini.
2. Tapetum Lucidum: Nagu koertel, on ka kassidel see kiht, mis peegeldab valgust ja parandab nende võimet näha vähese valguse korral.
3. Värvitaju: Kassid näevad samuti piiratud värve. Nad tuvastavad paremini siniseid ja rohelisi toone, kuid nende värvitaju ei ole nii rikkalik kui inimestel.
4. Teravus ja Detailid: Kasside nägemisteravus ei ole päevasel ajal nii hea kui inimestel. Nad keskenduvad rohkem liikumise tuvastamisele kui detailidele.
Päevavalgus vs Pimedus
Mõlemad loomad on võimelised nägema nii päeval kui ka pimedas, kuid nende tugevused erinevad. Koertel ja kassidel on rohkem rakke, mis on tundlikud liikumisele ja valgusele (nn varraste rakud), mis aitavad neil pimedas paremini näha. Koonuste rakud, mis vastutavad värvitaju ja detailide nägemise eest, on nendel loomadel vähem arenenud kui inimestel.
Kokkuvõtteks
Koerte ja kasside nägemisvõime on kohandunud nende ellujäämisvajadustele. Koerad, kelle esivanemad on jahtinud peamiselt hämaras, on kohandunud nägema pimedas ja tuvastama liikumist. Kassid, kes on iseseisvad jahimehed, on arenenud suurepärase võimega näha pimedas, kuid nende päevane nägemisteravus ja värvitaju on piiratud. Mõlemad liigid on suurepärased näited looduslikust kohandumisest ja evolutsioonilisest spetsialiseerumisest.
