Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakond vastab kõige enam esitatud küsimustele, mis on laekunud seoses Kuressaare joogivee saastumisega.
- Milliseid haigussümptomeid põhjustab Saaremaal saastunud vee joomine?
Sümptomid (võib esineda üks või mitu järgnevast): oksendamine, iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus (sh ka veriroe), palavik.
- Mida silmas pidada haigussümptomite esinemise korral?
Haigussümptomite esinemise korral pöörduge perearsti või perearsti nõuandetelefoni 1220 poole, kes nõustab sümptomite leevendamise ja ravi osas. Tõsise seisundi puhul kutsuge kiirabi või pöörduge EMOsse.
Kõhulahtisuse ja oksendamisega tekib väga kiiresti vedelikupuudus, millest on eriti ohustatud väikelapsed ja vanemaealised. Ägeda vedelikupuuduse korral (st kui inimene ei suuda ise vedelikku tarbida) tuleb pöörduda kiirabi või EMO poole.
- Kaua kestavad haigussümptomid?
Praeguse haiglalt saadud info kohaselt kestavad ägedad sümptomid 12-24 tundi. Sümptomite kestmise aeg ja tervenemine sõltub haigustekitajast ja vastuvõtlikust organismist, E.coli puhul paranevad patsiendid tavaliselt keskmiselt kümme päeva jooksul, vanemaealistel ja väikelastel võib haigus põhjustada vaevusi kauem.
- Mida teha haigestumise vältimiseks?
Nakatumise vältimiseks tuleb riskipiirkonnas hoiduda kraanivee tarbimisest. Võimaluse korral tuleb kasutada pudelivett. Kraanivee tarvitamisel tuleks seda vähemalt 10 minutit keeta. Kätepesule lisaks soovitame kasutada desovahendit.
Nakkus võib teatud juhtudel edasi levida inimeselt inimesele, eelkõige perekondlike kontaktide kaudu, ja seda just saastunud käte kaudu, kui näiteks pärast tualeti kasutamist kätepesu ununeb või seda tehakse lohakalt. Haigete hooldamisel tuleb hügieenireegleid väga hoolsalt järgida.
- Kas kraanivett tohib kasutada nõude pesemiseks?
Nakatumise vältimiseks tasub ka nõude pesemisel kasutada keedetud vett. Nõudepesumasinaga nõusid pestes tuleb eelistada pika ja kuuma temperatuuriga programmi. Ohutuks saab pidada vett, mis on vähemalt 10 minutit olnud 100-kraadisel temperatuuril.
- Kas kraanivett tohib kasutada hammaste pesuks?
Hammaste pesul tuleb kasutada pudelivett või eelnevalt läbikeedetud kraanivett.
- Kas kraanivett tohib kasutada pesu pesemiseks?
Nakatumine toimub vee alla neelamisel. Pesu pesemisel on nakatumise oht väga madal. Ettevaatusabinõuna tasub pesu pärast pesemist ka üle triikida.
- Kas kraanivett tohib kasutada enda pesemiseks?
Kraanivett tohib kasutada enda pesemiseks, kuid tuleb vältida vee sattumist suhu.
- Kas kraanivett tohib kasutada toidu valmistamisel?
Toidu valmistamisel tasub vältida kraanivee kasutamist. Ohutuse tagamiseks tuleb ka toiduvalmistamisel kasutada eelnevalt läbikeedetud vett.
- Kas Saaremaa ujulaid ja spaasid võib praegu külastada?
Külastades ujulaid või spaasid, tuleb jälgida mujal Saaremaal kehtivaid käitumisjuhiseid. Kõige olulisem on vältida kraanivee sattumist suhu. Võimalusel tuleb ka spaad kasutades tarvitada pudelivett, kraanivett tuleb keeta vähemalt 10 minutit enne tarvitamist.
- Kas haigustekitaja võib levida inimeselt inimesele?
Nakkus võib teatud juhtudel edasi levida inimeselt inimesele, eelkõige perekondlike kontaktide kaudu, ja seda just saastunud käte kaudu, kui näiteks pärast tualeti kasutamist kätepesu ununeb või seda tehakse lohakalt. Haigete hooldamisel tuleb hügieenireegleid väga hoolsalt järgida.
- Millal joogivesi taas kõlbulik on?
Hetkel ei saa veel kindlalt öelda, millal Kuressaare joogivesi taas joogikõlbulik on. Kuressaare Veevärk AS alustas Kuressaares ulatusliku torupuhastusega, mis võib võtta mõned päevad aega. Puhastuse ja vee kloorimise järel tuleb võtta uued, vee puhtust kinnitavad proovid. Senimaani soovitab Terviseamet ühisveevärgi vett juua ainult siis, kui see on eelnevalt läbi keedetud. Puhastustööde järel võib vesi lõhnata kloori järele.
