Keskkonnauuringute Keskuse analüüs: tavalistest nn kaitsemaskidest on pigem kahju kui kasu
Vahendame https://objektiiv.ee/ artiklit.
Eesti Tsiviilallianss saatis Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele saadetud kaitsemaskid, et uurida nende ohutusega seonduvaid parameetreid. Analüüsi tulemused näitavad, et nn kaitsemaskid on pigem terviseriske ja -hädasid suurendavad vahendid ning kasutegurist pole üldse mitte midagi rääkida. Allpool on ETA esitatud ülevaade saadud tulemustest.
Eesti Tsiviilallianss saatis Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks kaitsemaskid, et uurida nende ohutusega seonduvaid parameetreid. Testimiseks kasutati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele saadetud kaitsemaske. Analüüsi teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastavalt ettenähtud standarditele. Testimisel mõõdeti nano- ja mikro-osakeste eraldumist maskidest, maskide hingatavust (õhuläbilaskvust) ning mikrobioloogilist saastumust.
Osakeste eraldumine
Et tekstiilid eraldavad tolmu, on lihtne veenduda näiteks pesukuivati filtrite puhastamisel. Sel puhul on loomulikult märgata makroosakestest moodustunud vilt, kuid sealsamas on ka võrreldavas koguses mikro- ja nanoosakesi. Viimased on enamasti elusrakkudele/organismidele toksilise toimega.
Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20.97 (ca 21) osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10.9-429,4 nm. Arvestades seda, kui õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust, on saadud tulemus väga kõrge. Standarditega pole osakeste emissioon tänaseni määratletud, kuna on puudunud vastav vajadus/surve ning vastavate nõudmiste väljatöötamine ning rakendamine on aeganõudev protsess. Kuid selge on see, et sundida inimesi tehnilist tolmu pidevalt sisse hingama, pole eriti mõistlik.
Aitaks ilmselt maskikangaste läbipesu/puhumine, kuid see teeb tooted tunduvalt kallimaks ning väheneb niigi pea olematu viirusbarjäär, sest pooride suurus kasvab.
Hingamistakistus
Hingamistakistus on oluline parameeter, kuna pidevalt kantavate maskide puhul on liiga suure takistuse korral kopsude töö raskendatud (koormus tõuseb) ning oluline on ka see, et kõrva taha fikseeritavate maskide näoleliibuvus on niigi üsna kesine, raskendatud läbivuse tõttu toimub enamus (eriti maski niiskumisel) õhu liikumistest mitte läbi maski, vaid selle kõrvalt (prillid udused jms). Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ning tulemused on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära I ja II tüübi kirurgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm2.
Mikrobioloogiline saastumine
Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil (kasvukeskkonnad), et eristada bakteriaalne ja pärmide/mikroseente kogus, mis maskimaterjalides leidub. Tulemused on üsna hämmastavad. Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta. Kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe.
Keemiliste ühendite emiteerumine
Kuna vastavaid metoodikaid pole välja töötatud, siis nende testide tegemine võtab veel mõningase aja. Kuid teada on, et maskide valmistamisel kasutatavate polümeersete materjalide puhul on näiteks formaldehüüdi emissooon olemas. Mööblitööstuses ning ehitusmaterjalide puhul on formaldehüüdi piirmäärad ppm-des ning tuleb arvestada, et sel puhul ei hingata vastavat ühendit otse kopsu, pealegi veel pidevalt ja pikkade ajavahemike jooksul, nagu toimub pikaajalisel maskikandmisel (tundide kaupa).
Kokkuvõte
Testitulemused näitavad ühe, pistelise partii puhul, et tavakasutusse administratiivsete meetodite ja jõuvõtetega surutavad nn kaitsemaskid on pigem terviseriske ning -hädasid suurendavad vahendid. Kasutegurist, nii puhtfüüsikaliste parameetrite alusel kui kasutusharjumusi arvestades, pole üldse mõtet rääkida.
Analüüsi läbi viinud Eesti Keskkonnauuringute Keskus on Eesti juhtiv keemiliste ja füüsikaliste laboriuuringutega tegelev ettevõte. Analüüsiga saab terviklikul kujul tutvuda Eesti Tsiviilalliansi kodulehel.
Toimetas Varro Vooglaid
Allikas: https://objektiiv.ee/
