Keskkonnaamet uuendas II kaitsekategooriasse kuuluva haruldase taimeliigi kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liigi peamised ohutegurid ja tegevused liigi kasvukohtade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.
Kuninga-kuuskjalg on suhteliselt suurte, natuke lõvilõua õisi meenutavate kollaste õitega rohttaim. Tegemist on haruldase jääajast pärineva reliktiga, kes poolparasiidina hangib osa toitaineid teiste taimeliikide juurtest. Kuninga-kuuskjala peamisteks kasvukohtadeks on liigirikkad madalsood ja sooniidud. Sellist tüüpi kasvukohtade pindala on vähenenud kõikjal Euroopas. Eestis kasvab liik eraldatud ja valdavalt väikestes populatsioonides, enamik leiukohti asub Lääne- ja Loode-Eestis. Seejuures paikneb üle 80% kuninga-kuuskjala kasvukohtadest riigimaal ja kaitstavatel aladel.
Liigi olulisimateks ohuteguriteks on soode ja soostunud niitude kuivendamine, veerežiimi muutustest tingitud kasvukohtade võsastumine, eutrofeerumine ja roostumine, väikestest populatsioonidest tulenevad ohutegurid, ka tolmeldajate vähesus ja kliimamuutused.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kuke sõnul on tähtis säilitada liigi asurkond vähemalt praeguse arvukuse ja levila suurusega. „Eriti oluline on säilitada esinduslikumaid kasvukohti, kus kuivendamine ja metsastumine pole veel suuremaid ja geneetiliselt mitmekesisemaid populatsioone rikkunud. Selleks tuleb korraldada kasvukohtade taastamis- ja hooldustöid ning kindlasti ka tööde tulemusseiret,“ selgitas Leelo Kukk.
Soomes, Rootsis ja Norras on kuninga-kuuskjalg soodsas seisundis, kuid Taanis välja surnud. Lätis, Leedus ja Venemaal on liigi arvukus samuti tugevasti vähenemas. Eestis on viimaste aastate välitööde käigus leitud ja registreeritud mitmeid uusi kuninga-kuuskjala kasvukohti. Oluline on hoida neid heas seisundis, selleks raiuda võsa ja aeg-ajalt niita.
Kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava eelnõu koostas botaanik Silvia Pihu Eesti Taimekasvatuse Instituudist. Kinnitatud tegevuskavaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
Allikas: Keskkonnaamet
