„Looduskapitali võimalikult objektiivne, õiglane ning teaduspõhiste metoodikate ja mõõdikutega kirjeldamine aitab vahendada ökosüsteemide ning nende hüvede väärtusi nii otsustajatele kui ka avalikkusele ning neid otsustusprotsessidesse integreerida,“ kinnitas keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ELME projektijuht Madli Linder.
Keskkonnaagentuuri tellimusel jätkavad teadlased Eesti looduse hüvede üleriigilise kaardistamisega, vahendab BNS.
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased kaardistavad ELME projektis 2023. aastaks Eesti peamiste maismaaökosüsteemide hüvede ehk ökosüsteemiteenuste majandusliku väärtuse, et kujundada kestlikumat ühiskond.
Töö käigus pannakse paika looduse hüvede sotsiaalse ja majandusliku väärtuse arvestamise aluspõhimõtted ning luuakse metoodika. Samuti valmib kaardimaterjal, mis kirjeldab valitud hüvede väärtust.
Teadlaste töörühma juht, Tartu Ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm tõi välja, et plaanis on välja töötada head aluspõhimõtted ning asjakohased mõõdikud, et praegusest oskuslikumalt võtta arvesse looduse tähtsust.
Töö eesmärk pole tema sõnul loodusele rahanumbri külge panemine, vaid võimaluste välja töötamine, mis aitaks meil nii maakasutuse planeerimisel kui ka majanduses tervikuna võtta senisest paremini arvesse ökosüsteemide fundamentaalset rolli inimeste heaolu toetamisel. Seejuures on plaanis erilist tähelepanu pöörata neile looduse hüvedele, mis on rahas raskesti hinnatavad ja täielikult või osaliselt asendamatud, nagu näiteks elupaikade säilitamine või aineringete tagamine.
„Looduse hüvede kahjustumine õõnestab nähtamatult kogu meie majandust, kuid vastavate mõõdikute puudumise tõttu ei ole me seda osanud seni lihtsalt arvesse võtta. Soovime muuta olukorda paremaks. Looduskapitaliga ehk meie kõigi ühise varandusega arvestamine ja selle hea käekäigu tagamine peab saama tulevikumajanduse alustalaks,“ lisas Helm.
Majanduslik hindamine on jätkuks tööle, millega keskkonnaagentuur ja teadlased kaardistasid aastatel 2019–2020 projektis ELME maismaaökosüsteemide seisundit ja hüvesid. Selle tulemusel valminud kaardid on kõigile avalikult kättesaadavad ELME kaardikihtide kataloogist.
ELME kaardid on mõeldud kasutamiseks nii looduses liikujale kui ka keerukamates maakasutuse planeerimise ja keskkonnamõju hindamise protsessides. Näidetest võib ELME kaardikihtide kataloogist välja tuua alajaotuse “toit ja sööt”, mille alt leiab seente ja marjade kaardid.
ELME projektijuhi ja Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Madli Linderi sõnul on praegusel haiguste hooajal aktuaalne näiteks ka ravimtaimede kaart ning looduses liikujatele ja tervise turgutajale alajaotus „rekreatsioon“. Eksperdid saavad ökosüsteemide seisundi ja erinevate looduse hüvede kaarte kasutada näiteks üldplaneeringutes, rohevõrgustiku planeerimisel vm looduskeskkonnaga seotud otsuste langetamisel.
Looduses orienteerumist hõlbustab kaartidele lisatud teede, kohanimede ja muu info. Kaardikihte saab rakendusest ka alla laadida.
Rakendus töötab ka mobiilis. Kasutada tuleb siniseid infonuppe, kerida vaate allosas musta riba ning sisse suumida. Lisajuhised ja taustainfo on lisatud “sissejuhatuse” rubriiki.
ELME projekti kaasrahastavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
