Kes su elu juhib – sina või emotsioonid?

Huvitavat Comments Off on Kes su elu juhib – sina või emotsioonid?

Suuremal osal teevad seda emotsioonid. Isegi kui sulle tundub, et kõik on sinu kontrolli all. Emotsioon võib olla ka sääsepirin, ent mõjuda sama laastavalt. Ometi on neist lahti saada ja ise oma elu peremeheks hakata uskumatult lihtne. Kuidas, valgustab Lilleoru keskuse koolitusjuht Ingvar Villido.

Kujuta ette, et ühel päeval pole sul emotsioone, mis utsitavad sind riidu kiskuma, halvasti ütlema, tigetsema, kadedust tundma, muretsema, laisklema, süüdistama, mõtlematuid otsuseid tegema… Et oled korraga prii ahistavast tundetulvast… Et su käsutuses on kogu see aeg ja energia, mille varem tühja raiskasid… Sinus valitsevad selgus ja rahu, heatahtlikkus ja rõõm, sa ei sahmi enam otsides ringi, vaid tead, mida ning milleks tahad ja teed. Mõnus, kas pole? Liiga hea, et olla tõsi?

Emotsioon on loodusjõud, stiihia, mis meid tegutsema paneb.

VABAKS JÄÄDAVALT
Mis veelgi vahvam – selle saavutamiseks pole sul tarvis ei kõrvalist abi, teraapiaid ega imeoskusi. Küll läheb vaja soovi, harjutamist, oma sisemaailmast arusaamist ja paari ülilihtsat tehnikat, mis mõjuvad pea hetkega ning sobivad igaühele ja igas olukorras. Kasvõi kassajärjekorras tegemiseks nii, et keegi tähelegi ei pane.

“Iidne teadmine – muuda ennast ja maailm su ümber muutub, pole päris täpne. Õigem oleks öelda –

muuda oma sisemaailma ja maailm su ümber muutub,

sest kui põhikonstruktsioon on vilets, võib ju fassaadi remontida, ent see laguneb üha uuesti ja uuesti,“ mõtiskleb Villido.

Kolmekümneaastase praktilise enesearendamise teel on ta näinud küllaga, kuidas kulutatakse aega teise inimese muutmisele või süüdistatakse oma viltuvedamistes olukordi ja kaaslasi. Need meetodid aga ei toimi. Muutus peab hakkama pihta iseendast, sest ainult siis on tulemus püsiv.

Lisaks oma kogemustele abiks iidse Babadži krija jooga tarkus, õpetab Ingvar avastama enesemuutmise kunsti saladusi, saama tuttavaks oma sisemaailmaga ning leidma üles ja vabanema emotsioonidest, mis panevad kannatama nii sind ennast kui teisi. Muidugi pole emotsioonid kõik halvad. Inimese arengu jaoks on nad suisa hädavajalikud, pealegi puhuvad asjadele elu sisse. Kujuta ette mõnd toredat seika oma elust. Nüüd võta sellest ära viimanegi emotsioon. Mis juhtub? Lugu muutub täiesti hambutuks, sel puudub tegu ja nägu, jõud ja elu.

Aga negatiivsed emotsioonid? Mõned lubavad neil oma elu täielikult kontrollida, mõned suruvad alla, elavad teiste peal välja, eiravad, võitlevad nendega. Vaid üksikud oskavad neist vabaneda. Tulu toobki vaid viimane, sest teiste puhul ei kao kuhugile ei emotsioon ega ka selle põhjus. Mõlemad jäävad su sisemaailma pingeid tekitama ning su füüsilist ja psüühilist tervist õõnestama.

Emotsioonide kilda tuleb arvata isegi õhkõrnad emotsionaalsed pinged, mitte ainult sellised, mis totaalselt läbi raputavad. Me lihtsalt pole õppinud neid märkama. Nad on sügaval peidus ootamas vabakslaskmist – ise nad välja tulla ega haihtuda ei saa, neil on selleks tarvis sinu abi ja soovi.

Et aga emotsioonist vabaneda saaks, tuleb temaga tegeleda kohe selsamal hetkel, mil ta üles kerkib, sest emotsioon elab ainult olevikus, siin ja praegu. Minevikus ega tulevikus pole temaga võimalik midagi ette võtta, sest teda seal lihtsalt pole.

KAS EMOTSIOONIDETA KUIVIKUKS?
Seda ohtu, et sa segavatest emotsioonidest lahti saades kuivikuks muutud, pole. Küll omandad sa aga oskuse emotsioone ise esile kutsuda ning just siis, kui neid vajad. Ent esmalt tuleb õppida emotsioonidest samm-sammhaaval lahti saama. Kuni ühel hetkel avastad, et oledki… täiesti vaba! Olukorras, mis sul ennem harja punaseks ajas, no näiteks lapse, abikaasa, vanemate või töökaaslastega suheldes, sa äkki enam ei vihasta. Tema jaurab edasi, sina oled vana rahu ise. Kõik on sama: situatsioon, ümbrus, inimesed, sinus aga valitseb vaikus.

Tõsi, ühest emotsioonist vabanedes võib ootel olla juba järgmine. “See on uskumatu, kui palju emotsioone mõtteliselt ühele ruutmeetrile mahtuda võib. Iga vabakspääsenud emotsiooniga saab aga inimene juurde energiat, mida emotsioon seni kinni hoidis,“ ütleb Villido ja pajatab näitliku lookese: “Eluenergia asub suures õhupallis. Sündides on selle palli sisu üks tervik. Emotsioone omandades ilmub suure palli sisse palju-palju väiksemaid. Lõpuks pole seal energiaks enam ruumigi. Ühest emotsioonist vabanedes läheb aga üks väike pall katki. Tema asemel saab olema energia.“

KUMB – EMOTSIOON VÕI TUNNE?

See on uskumatu, kui palju emotsioone mõtteliselt ühele ruutmeetrile mahtuda võib.

Kas need polegi üks ja sama? Ei ole. Krija jooga järgi on tunne füüsilise keha aisting – janu, nälg, valu, maitsed, külma- ja soojatunne, soojätkamise instinktil põhinev füüsiline sugutung, lihasväsimus.

Emotsioon on aga loodusjõud, stiihia, mis meid tegutsema paneb. Siia kuuluvad soovid, ihad, vajadused, sõltuvused: laiskus, kadedus, viha, vaimne väsimus, muretsemine, apaatia, ülbus, aga ka empaatia, rõõm ja armastus, samuti emotsioonide tekitatud “ei saa“, “ei taha“, “pean“, “mul on tunne“, “mul on õigus“, “tema on süüdi“ – kokku üle 250 meist lainetena ülevuhiseva jõu. Emotsioonid on võimsad tegijad – nad on tülide, arusaamatuste, tarbetute vaidluste põhjus ja tagajärg. Neist sõltub meie iseloom, nende tõttu kaotame selge mõtlemis- ja tegutsemisvõime ning teeme otsuseid, mida hiljem kahetseme.

Sellele lisaks on olemas veel taustaemotsioonid, mis valitsevad me üle 24/7 ilma, et me sellest ise arugi saame. Oleme nendega nii harjunud, et ei oska neid enam tähelegi panna. Kuidas taustaemotsiooni ära tunda? Kui elu näib igav ja üksluine või sul on eimillestki nadi olemine, ongi platsis tema. See on pikemat aega aktiivne olnud emotsioon, mille põhjuseks kas kaua põetud kaotusvalu, muretsemine või midagi muud ängistavat, mis on jäänudki aktiivseks. Nii võib taustaemotsioonikihte koguneda aja jooksul üksteise peale päris paras ports.

KUS ON EMOTSIOONI KODU?
Emotsioonid leiad üles kerest – rangluujoonelt alakehani, sest nad tekivad vaid torsos asuvas neljas energiakeskuses – südame-, naba-, sakraal- ja juurtšakras. Pinge või ebamugavustunne ongi emotsioon. Ülekohut tunned südame-, viha kõhupiirkonnas, laiskust sootuks mahedamal kujul ja madalamal.

Siia ilma sünnime me aga tegelikult ilma emotsioonideta. On’s keegi näinud vihast, uhket või depressiivset imikut? Või oled sa ise mõne emotsiooni leiutanud? Oma esimesed emotsioonihakatised saab beebi 5.–6. elukuul ning ei kelleltki muult, kui emalt-isalt, kes oma emotsioonidega tema juurde tulevad. Enda jaoks uut asub laps uurima isuga ning puutudes vanema kroonilise emotsiooniga kokku päevast-päeva, omandab selle tahtmatult. Ja õppima on ta ülikiire! Ka vigu, sest tilluke ilmakodanik ju ei tea, kas tegu on halva või hea emotsiooniga. Ning nagu sellest veel vähe oleks – hiljem võtame me emotsioone üle ka teadlikult, iidoleid ja eeskujusid matkides.

INIMESE VIIS KEHA

Meie 5 keha: punane – füüsiline keha, roheline – vitaalne keha, sinine – mentaalne keha, lilla – intellekt, kollane – vaimne keha.

Emotsioonidest rääkides ei saa üle ega ümber Babadži krija jooga holistilisest inimesekäsitlusest ehk inimese viiest kehast. “Need kõik eksisteerivad eraldi, toimetavad iseseisvalt, töötavad üheaegselt, ent ei sega üksteise olemasolu ega ka segune omavahel. Nagu kalad akvaariumis, kes elavad koosluses kogu akvaariumi keskkonnaga, üksteist segamata,“ toob Villido paralleeli loodusest. “Küll aga valitseb tasandite vahel hierarhia, mille mõjujõud on alati ainult ülevalt alla, s.t et alumine tasand ei saa mitte kunagi mõjutada ülemisi.“

1 Füüsiline keha tähendabki meie füüsilist keha. See on kõige alumine ja tihedam tasand, mille probleeme saab lahendada ainult sellel tasandil kehtivate loodusseadustega. Nende järgi suudaks füüsiline keha ise end ka näiteks tervendada. Seda ei lase tal aga teha meie emotsioonid ja kontseptsioonid, mida harjumuslikult ja automaatselt kasutame. Enamasti nõrgestavad need immuunsüsteemi ning põhjustavadki sel viisil haigusi ja takistavad loomulikku tervenemist. Emotsioonid mõjutavad keha biokeemilisi protsesse nii, et loomulik tasakaal muutub ja füüsiline keha haigestub. Milline aga näeb füüsiline keha välja ilma teiste kehadeta? Koomas inimene. Füüsilise keha liikuma panemiseks läheb vaja tahtmist, emotsiooni. Need aga tekivad järgmisel tasandil, vitaalses kehas.

Emotsioonidega võidelda on kõige mõttetum asi, sest seda tehakse teise emotsiooniga – tulemuseks on konflikt.

2 Vitaalne ehk emotsionaalne keha on paik, kus tekivad emotsioonid. Neid toodavad tšakrad ja nad levivad mööda naadisid – silmale nähtamatuid peenenergia kanaleid, milles voolab elujõud. Ehkki me emotsiooni ei näe, teame ometi kõik, et ta on olemas. Kuna vitaalne keha on tundlik ja saab füüsilise keha piiridest väljuda, tunnemegi, mil õhus on elektrit või inimene kurnatud. Emotsioon mõjutab ainult füüsilist keha – “Ah, ma ei viitsi rääkida!“ ja juba võtad sa lötsi hoiaku. Emotsioonile tal aga mõju pole. “Emotsioonidega võidelda on kõige mõttetum asi, sest seda tehakse teise emotsiooniga – tulemuseks on konflikt. Kui oled olukorras, kus sa emotsiooni kontrollida ei suuda, ei suuda sa selle emotsiooniga ka midagi pihta hakata. Emotsiooni saab lahendada ainult mentaalses kehas asuva mõttega,“ teatab Ingvar.

Konflikti korral tasub mõte alati mängust välja jätta
ja keskenduda ainult emotsioonile.

3 Mentaalne keha on koduks mõtetele, ettekujutustele ja mälule. Tema on see, mis kõike ja kõiki kommenteerib, hinnanguid jagab ning su peas vadistab. Mõtted on iseenesest neutraalsed, värvingu annavad neile emotsioonid. Seepärast tasub konflikti korral jätta mõte alati mängust välja ja keskenduda ainult emotsioonile. Ja ega kõiki mõtteid, mis pähe tulevad, tasu uskuda kah. Kui siunad ennast ägedusehoos “No küll ma olen ikka loll!“ siis sa ju tegelikult nii ei mõtle. Ideaal on – kui sul on vaja, mõtled, kui pole vaja, ei mõtle. Sama on emotsiooniga – kui vaja, “lülitad“ ta sisse ja kasutad, kui mitte, on ta vaguralt rahulik. Tasandite vahel valitsevast hierarhiast lähtudes ei saa ka mentaalset probleemi lahendada samal tasandil, vaid ainuüksi kõrgemal, intellektiga.

Intellekt on ilma emotsioonita ja mõtteta ning see tähendabki arukust, sest selles ilma mõteteta olemises on taipamine, mis lihtsalt tuleb.

4 Intellekt on taipamine, arukus, teadlikkus, inspiratsioon, intuitsioon, keskendumisvõime, oskus olla siin ja praegu. Intellekt on ilma emotsioonita ja mõtteta ning see tähendabki arukust, sest selles ilma mõteteta olemises on taipamine, mis lihtsalt tuleb ehk nagu ütleb Villido, jõuavad Kõrgema poolt antud teadmised meieni taipamisena. Taipamist takistavad nii emotsioonid kui mentaalsus. Maruvihasele inimesele võid rääkida mida iganes, see ei jõua talle lihtsalt kohale, sest sel ajal puudub arukus. Maha rahunedes tuleb juurde ratsionaalsust, vabandada-seletada on mõtet alles siis. Ingvar lisab: “Intellektis viibimine on äärmiselt tervendav, kuna lõpetab minevikus kondamise ja tulevikufantaasiad. Reaalne hetk, millal midagi teha ja luua saab, on siin ja praegu. Ent intellekti ei ole võimalik kasutada, kui suudad selles püsida vaid hetke. Teadlikkuse õppimist ja valdamist on vaja harjutada, need ei tule üleöö.“ Kes oma intellekti võimalusi avardada tahab, peab kasutama juba järgmist tasandit, iseendaks olemist.

Kui annad endale vabaduse olla sina ise, oled sa heatahtlikkus, õndsus, tingimusteta armastus, sest inimene on sisimas hea.

5 Vaimne keha ehk Sina ise on inimese tegelik identiteet, Kõrgeim Mina, iseendaks olemine – täiuslikkus, kus mitte midagi ei ole puudu ega üle. Kui annad endale vabaduse olla Sina ise, oled sa heatahtlikkus, õndsus, tingimusteta armastus, sest inimene on sisimas hea. “Tavaliselt peetakse inimese identiteediks kolme alumist tasandit: füüsilist, emotsionaalset ja mentaalset, kus valitsevad duaalsus, vastandamine – hea/halb, meeldin/ei meeldi, mu nimi ja positsioon on see ja see… Kui jutt käib inimese identiteedist, räägitaksegi enamasti just neist. Sinna on suunatud ka tarbimine a la “Kui ostad seda ja seda, siis oled sa keegi ja midagi väärt.“ Õiged, tegelikud väärtused – mitte need, mida kultiveerib ühiskond – on hierarhias kõrgeimal tasandil. Stabiilsuse ja rahu annavad vaid intellekt ja vaim,“ õpetab Villido.