Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid, et suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut ja tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele.
Kõrgharidusseaduse aluspõhimõtted jäävad samaks ja eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et muudatused annavad kõrgkoolidele mõned kiired võimalused vähesel määral lisaraha kaasamiseks, mis ühtaegu parandavad nii kõrgharidusele ligipääsu kui ka õppe efektiivsust. „Üliõpilaste vastutus suureneb ning see peaks suunama neid teadlikumaid valikuid tegema,“ ütles Veinthal. „Samas jääb püsima surve suurendada kõrghariduse riigipoolset rahastust. Kvaliteetse kõrgharidusõppe tagamiseks peab jätkuma arutelu kõrghariduse rahastamisest ja põhimõttelised muudatused eeldavad mandaati riigikogu valimistel.“
Esiteks piiratakse eelnõuga samal kõrgharidusastmel uuesti õppima asumise võimalusi. Praegu on võimalik samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingute alustamisest on möödunud õppekava kolmekordne nominaalkestus. Eelnõuga on kavas pikendada seda aega viiekordse nominaalkestuseni.
Teiseks kaotatakse õigus samal ajal tasuta mitmel õppekaval õppida.
Kolmandaks piiratakse katkestamise järel tasuta õppimise võimalusi, mis tähendab, et üliõpilastel tuleb kiiremini otsustada, kas valitud eriala sobib või mitte. Praegune süsteem võimaldab katkestada õpinguid enne poole nominaalaja möödumist piiramatu arv kordi ja asuda uuesti tasuta õppima, mis toob kõrgkoolidele ja riigile kaasa täiendavaid kulusid ega soodusta üliõpilaste vastutust. Eelnõu jätab üliõpilasele õiguse kaks korda ümber mõelda, kuid kolmandat korda samal astmel õppima asudes tuleb oma õpingute eest ise tasuda.
Eelnõu sisaldab ka muudatust, mille kohaselt on võimalik õppekulude hüvitamist nõuda üliõpilastelt, kes on suure osa semestrist õppetöös osalenud ja katkestavad õpingud enne semestri lõppu. Praegu selline võimalus puudub.
Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammi ülesandega töötada välja kõrghariduse rahastamise mudel, mis võimaldab kaasata eraraha. Valitsus arutas ministeeriumi esitatud analüüsi ja ettepanekuid tänavu jaanuaris ning kiitis heaks eelnõu ettevalmistamise.
Kõrgkoolidel on võimalik teatud ulatuses lisaraha kaasata ka ilma seadusemuudatuseta, näiteks saab küsida tasu ingliskeelsetel õppekavadel õppijatelt ning pakkuda rohkem täiendusõpet ja mikrokraade. Halduslepingutega on võimalik lubada kõrgkoolidel korraldada laiemalt ainult osakoormusega õpet ning õppeasutused saavad kaasata eraraha ka ettevõtetega koostööd tehes.
TAUSTAINFO
- 2013/2014. õppeaastast jõustunud kõrgharidusreformi eesmärk oli tagada kõigile motiveeritud üliõpilastele võimalus omandada kõrgharidus võrdsetel alustel. Reformiga piirati kõrgkoolide õigust küsida üliõpilastelt õppeteenustasu ning eraraha vähenemise kompenseerimiseks suurendati aastatel 2013-2016 riigipoolset toetust. Reformi järel on riigi kõrghariduskulud nominaalselt kasvanud, kuid rahastamine osakaaluna SKP-st langenud. Osaliste hinnangul ei ole rahastamine kestlik ja võib mõjutada õppekvaliteeti, näiteks pärssida võimalusi hoida tööl või värvata kompetentseid õppejõude.
- Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õpib 2022. aastal Eesti kõrgkoolides üliõpilasi kolmandiku võrra vähem kui 2012. aastal (44 611 üliõpilast 2021/2022. õa vs 64 806 üliõpilast 2012/2013. õa). Samal ajal on ka kõrgkoolide arv vähenenud enam kui kolmandiku võrra (18 vs 29 kõrgkooli). Paranenud on kõrgkoolide tulemuslikkuse näitajad – kõrgkoolid õpetavad rohkem oma vastutusvaldkondades, suurenenud on lõpetajate määr, sealhulgas on paranenud nominaalajaga lõpetamine.
