Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi analüütikud kõrvutasid haigekassa raviarvete ja täiskasvanute liikumisharjumuste uuringu tulemusi ning tegid järelduse, et pikema eluea saladus ei pruugi alati olla teps mitte kallid ravimid või rohke toidulisandite tarbimine, vaid midagi hoopis soodsamat ja vähe aeganõudvat.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadur Leila Oja ja haigekassa analüütika osakonna juhataja Kadri Haller-Kikkatalo uurisid, milline seos on tervislikul liikumisel ning südame ja veresoonkonna haiguste esinemisel. Tulemusena selgus huvitavaid fakte – väga vähese vaevaga on võimalik hoida nii tervist kui ka kulutusi ravile.
Selgus juba ammu teada tõde, et vanuse suurenedes kasvab mitteaktiivsete ja väheneb aktiivsete inimeste osakaal. Analüüsi soolisest vaatepunktist tuleb välja, et mehed on naistest aktiivsemad. Olulist mõju avaldavad ka elu jooksul kujunenud harjumused. Näiteks need inimesed, kes on nooremana olnud aktiivsed, liikunud neli või enam korda nädalas, on seda ka hilisemas elus.
Kahjuks ei ole ligikaudu pooled täiskasvanud kehaliselt piisavalt aktiivsed. Kümnel protsendil 25−34-aastastel meestel esineb kõrgvererõhktõbe, samas kui naised saavutavad sama haigestumuse taseme alles kümme aastat hiljem. Meestel ja naistel on kõrgvererõhktõbe vanuses 55−64 juba ehmatavalt paljudel, kuni 40 protsendil. Siit saab teha lihtsa järelduse – kehalise aktiivsuse langus ning südame ja veresoonkonna haiguste esinemissageduse kasv käivad käsikäes.
Kui veel kümmekond aastat tagasi pidasime ülekaalu paremal järjel riikide probleemiks, siis aastatega oleme neile end jõudsalt järele söönud. Seejuures on Eesti naised ülekaalulised juba nooremas eas kui mehed. 16−24-aastastest naistest on ülekaalulised või rasvunud ligi üheksa protsenti ja samas vanuses meeste hulgas vaid kuus protsenti. Ülekaalu põhjuseid võime peamiselt otsida valest elustiilist, millest on saanud omamoodi nukker rutiin. Vähene liikumine, istuv töö, halvad toitumisharjumused – ja olemas ta ongi.
Eestimaalased liiguvad aina rohkem
Tulemustest selgus aga ka mõndagi head. Positiivse trendina saab välja tuua, et Eesti inimesed on kehalisele aktiivsusele hakanud viimastel aastatel rohkem rõhku panema. „2018. aastal tõusis 25−54-aastaste naiste ja meeste seas kehaline aktiivsus ligi kümme protsenti,“ ütles TAI teadur Leila Oja. Vanuserühmas 55−64 on keskmiselt kolmandik neid, kes on aastate jooksul kogu aeg aktiivsed püsinud. Eriti olulisena saab välja tuua selle, et kehalise aktiivsuse kasvu tagajärjel on vähenenud ka haigestumine südame ja veresoonkonna haigustesse. Ehk nagu eelnevalt öeldud, kui tahad kaua ja tervelt elada, ei pea sul taskus olema kalli jõusaali kuukaart, vaid piisab lihtsast jalutamisest või sörgist vähemalt 15−30 minutit päevas.
Paranemismärke kinnitas ka südamearst Margus Viigimaa. Kuni 65-aastaste suremus südame ja veresoonkonna haigustesse on alates 1994. aastast vähenenud üle 50 protsendi nii meeste kui ka naiste seas. Kusjuures just viimase 15 aastaga on suuri edusamme tehtud, sest suremus on meeste seas vähenenud 40 protsenti ja naiste hulgas 30 protsenti. „Kuigi südamehaigustesse suremus on Euroopa keskmisest siiski veel üle ja arenguruumi on, oleme Euroopa keskmisele oluliselt lähenenud. Usun, et inimesed on muutumas järjest terviseteadlikumaks,“ oli Viigimaa optimistlik.
Asja kurvem pool on see, et südame ja veresoonkonna haigused saavad Eesti inimesed liiga vara kätte. Need, kes ka ravi saavad, on põhiliselt 45−85-aastased. Haigustest sagedaseim on kõrgvererõhktõbi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil sureb südame ja veresoonkonna haigustesse aastas 17,9 miljonit inimest, mis on 31 protsenti kõikidest surmadest üle terve maailma. 2019. aastal suri nende haiguste tagajärjel Eestis rohkem kui Paide linna täis inimesi, kellest kõrgvererõhktõve tõttu suri 7821 ja südame isheemiatõve tõttu 1155 inimest (siinse arvestuse korral võib inimene kuuluda mõlemasse diagnoosigruppi).
Elustiilist sõltub tervise hoidmisel väga palju
Mehed peaksid oma südametervisele juba alates 30. eluaastatest tähelepanu pöörama. „Keskeltläbi haigestuvad mehed kümme aastat nooremana kui naised. Alles pärast 50. eluaastat seis aegamööda võrdsustub,“ kinnitas ka doktor Viigimaa.
Elustiilil on suur mõju südame ja veresoonkonna haiguste tekkele, mistõttu on hästi oluline hoida end pidevas liikumises, toituda tervislikult ning lõpetada või vähendada halbu harjumusi, nagu näiteks suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
Üheks peamiseks südamehaiguste põhjustajaks on suitsetamine – suitsetajaid on meeste seas tunduvalt rohkem kui naiste hulgas. „Nikotiin ja alkohol ahendavad veresooni ja soodustavad trombide tekkimist, eriti järgmisel päeval pärast pruukimist. See võib omakorda viia infarktini. Lisaks on selge, et nad tõstavad vererõhku ja tekitavad südame rütmihäireid,“ selgitas südamearst Viigimaa.
2019. aasta andmed näitavad, et kuigi isheemiatõve haigeid on vähem kui kõrgvererõhktõve haigeid, on nende inimeste aastane ravikulu ühe patsiendi kohta suurem. Isheemiatõve haiguste raviks kulus 2019. aastal kokku üle 26 miljoni euro, see on peaaegu võrdne laste ravikuludega, mis oli 28 miljonit eurot. Kõrgvererõhktõve raviks kulus üle 16 miljoni euro (lisaks ravimite kulu). Kõrgvererõhktõve ravikulude korral räägime seega samast suurusjärgust, mis aitaks sündida terve aasta jagu lastel (2019. aastal oli sünnituste kulu 19 miljonit eurot). Järelikult – kui panustame südame ja veresoonkonna haiguste ennetamisse, hoiame olulisel määral nii rahvatervist kui ka raviraha.
Kõige olulisem eluiga südamehaiguste ennetamiseks on meestel 30–50 eluaastat ja naistel 40–60 eluaastat.
Kuidas hoida tervist ja raviraha?
Selleks, et tervis oleks kontrolli all, ei ole vaja palju teha. Ainult 15 minutit mõõduka koormusega füüsilist aktiivsust päevas vähendab üldist suremust ja pikendab eluiga kolme aasta võrra. Iga lisanduv kehalise aktiivsuse hetk päevas annab tervist juurde. Mõõdukas kehaline aktiivsus vähendab südame ja veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja säästab kulutusi ravile.
Tervislike eluviiside kujunemine peaks algama juba lasteaias, sest see tagab kehalise aktiivsuse ka hilisemas elus. „Kõige olulisem eluiga südamehaiguste ennetamiseks on meestel 30–50 eluaastat ja naistel 40–60 eluaastat. Siis hakkab noorusest antud tervisevaru vaikselt vähenema,“ selgitas doktor Viigimaa.
Kokkuvõtvalt räägivad numbrid sama keelt, mida kõik tervishoiutöötajad – olemas on ravi ja ravimid, aga inimene ei saa terveks ega ela kaua, kui ta ise oma tervist ei hoia.
