Enamiku lapsevanemate õhtud näevad välja umbes sellised: laste pesemine, neile tuduriiete selga panemine, magama äiutamine, õhtujutu lugemine, unelaulude laulmine ja õrn veenmine. Siinkohal lugu aga ei lõpe – alles nüüd see õigupoolest algab.
Sest kõige sellega kaasneb sageli nutt, jonn ja magamisest keeldumine, mis võib venida hiliste öötundideni välja. Hommikul sarnanevad aga nii lapsed kui vanemad zombidega – aga kes on selles tegelikult süüdi?
Siiani oleme süüdistanud unetutes öödes lapsi…
Lapsed ei taha magada mitmel põhjusel; nad ärkavad pidevalt üles, otsivad tähelepanu, tahavad süüa või pissil käia. Tegelikult on asi aga teisiti. Briti psühholoog Tanya Byron üllatas väitega, et hoopis vanemad on süüdi, kui lapsed on rahutud ega suuda uinuda.
Vanemad õpetavad lastele halbu uneharjumusi
Byroni sõnade kohaselt tekitavad vanemad ise lastele halvad uneharjumused ja põhjustavad lastele aastate viisi unetuid öid.
Mis on siis need peamised vead?
Selliste vanemate peamine viga on see, et nad lasevad lastel hilisõhtuni üleval olla, samuti see, et nad lasevad lastel alati magama jääda, kui nad seda tahavad, olgu siis päeval või öösel.
