Üheöösuhe on teema, millele ei ole ühte universaalset jah või ei vastust. Selle „sobivus“ ei sõltu moraalist, ühiskonna arvamusest ega kellegi teise kogemustest. See sõltub ainult ühest asjast: sinu sisemisest seisust enne, ajal ja pärast seda. Üheöösuhe võib olla vabastav, pingevaba ja isegi tervendav — või vastupidi, see võib jätta tühja koha, häbi ja segaduse. Kumb juhtub, sõltub sellest, miks inimene sellesse astub ja mida ta sealt otsib.
On olukordi, kus üheöösuhe võib olla täiesti OK. Selline kogemus võib sobida inimesele, kes tunneb end turvaliselt, teab oma väärtust ja ei seo seksuaalsust automaatselt emotsionaalse sidemega. Kui inimesel pole ootust, et üheöösuhe kasvab millekski suuremaks, ja kui mõlemad pooled on ausad, teadlikud ja nõusolekul põhinevad, siis pole selles midagi valesti. See võib olla hetkeline kohtumine, mis ei võta midagi ära ega jäta mingit sisemist lõhet. Mõne inimese jaoks on see loomulik osa nende seksuaalsusest ja enesetunnetusest.
Aga on ka olukordi, kus üheöösuhe EI OLE emotsionaalselt turvaline. Kui inimene läheb üheöösuhtesse seetõttu, et tunneb end üksikuna, kasutuna, mahajäetuna või tahab valu summutada, on risk väga suur, et kogemus süvendab sisemisi haavu. Seks võib anda hetkeks tunde, et oled ihaldatud või nähtud, kuid pärast võib tekkida veelgi suurem tühjus. Üheöösuhe pole lahendus üksindusele ega armastusepuudusele. Kui motivatsioon on sisemiselt haavatud, võib tulemus olla valus.
Probleem tekib siis, kui inimene laseb üheöösuhtel määratleda oma väärtust. Kui pärast intiimsust tuleb ärevus, hirm hüljatuse ees või vajadus teiselt poolelt kinnitust saada, siis pole see kogemus OK mitte seetõttu, et ühiskond nii ütleb, vaid seetõttu, et see ei ole kooskõlas sinu hinge vajadustega.
Samuti ei ole üheöösuhe OK siis, kui keegi otsib sellega tegelikult lähedust, kuid arvab, et intiimsus toob selle automaatselt. Seks ilma suhtele või emotsioonidele toetuva sidemeta ei täida seda tühimikku, mis vajab mõistmist, kohalolu ja südamega kontakti.
Kõige tähtsam on ausus: ausus iseenda ja teise inimese ees. Kui mõlemad pooldavad sama ideed — lihtne, kerge ja ego-vaba kohtumine, mis ei ole seotud ootustega — siis võib üheöösuhe olla täiesti normaalne osa eluetapist. Selles ei ole häbi, süüd ega moraalset kohustust. See on valik.
Kui aga üheöösuhe muutub viisiks vältida iseenda emotsioone, parandada enesehinnangut või täita tühjust, siis ei ole see tegelikult „OK“, sest see ei ole kooskõlas sinu sisemise rahu ja väärtusega.
Üheöösuhte eetiline ja emotsionaalne OK-olek ei sõltu seksist. See sõltub sellest, kas sa pärast kogemust tunned end terviklikuna või katkisena. See sõltub sellest, kas sa astusid sellesse kogemusse jõust või haavast.
