Sunday , 19 September 2021
klf5031

Kas koolipäev võiks alata hiljem ning õpetajad loobuda punasest pastakast ja halbade hinnete panemisest?

„Ei ole hea laduda õpilastele hinnete numbreid, nagu pitsateid otsaette, et sina oled kaheline, sina kolmeline ja sina viieline,“ ütles Pealinna vestlusringis Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme. Õpetaja Lauri Leesi hinnangul peab laps juba väiksest peale harjuma mõttega, et õppimine on tema töö ja hinne on tema palk.

Haridusinimesed räägivad kooliaasta alguse puhul koroonamõjudest õpilastele kooli- ja koduõppel, hindamissüsteemist, vahetundidest ja oskusest arutleda. Osalejateks on Prantsuse Lütseumi prantsuse keele õpetaja Lauri Leesi, Eesti lastevanemate liidu juhatuse esinaine Kristiine Vahtramäe ning kasvatusteadlane ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme.




Millised probleemid paljastas koroona? Kas koolid võiks ka edaspidi hübriidõpet pakkuda, et osa õpet kodus?

Lauri Leesi: Koroona aeg on näidanud veel kord, et paremat teadmiste omandamise meetodit pole kui õpetaja ja õpilane. Ühe puudumine kaotab pedagoogilise protsessi. Selleks, et see protsess saaks toimida, on vaja nii õpetajat kui õpilast. Võtame õpetaja ära, lakkab see protsess olemast. See, mis me tegime vahepeal, et tunnid toimusid kaugõppe korras, oli tehtud häda sunnil. Aga niimoodi kaua jätkata ei ole võimalik.

Kristiine Vahtramäe: Koroonaaegne kaugõpe kodus on näidanud, et vanemad ei oska oma lapsi õppetöös kuigi palju aidata. Kogu õppimise  ja õpetamise raksus on ikka õpetajate peal. Ja kodus jäävad lapsed täiesti üksi kõigi nende küsimustega, mis paratamatult tekivad.

Ma olin ise neljanda klassi õpetaja ja sain aru, et vanemad ei oska ülesannete lahendamisel lapsi suunata ja aidata. Jäädakse hätta kirjalikult mitmekohaliste arvude korrutamise ja jagamisega. Need vanemate õpilüngad olid minule kodus õppimise aja kõige suurem üllatus. Vanemate peale tegelikult loodeti väga palju, aga nad ei olnud selleks valmis. Samas, osale lastele selline kodus olemine ja seal õppimine täitsa meeldis ja mina julgen väita, et nemad ei olegi vähemuses. Aga palju sõltus ka õpetajast. Kui õpetaja ütles videotunnis, et vaat see ülesanne olgu homseks tehtud, siis nii see asi ei toimi. Aga kui õpetaja võttis ja selgitas ka videotunnis kõike, nagu päris koolitunnis, siis said lapsed ülesannetega hakkama.

Teise asjana paljastus see, et õpetajad ei oska digivahendeid piisavalt hästi kasutada õpetamisel. Ei piisa ainult vajaliku digikeskkonna ülesleidmisest, vaja on ikka tunda arvutite võimalusi lähemalt. Minu arvates me ei tohiks ka edaspidi sellist digivahendite abil õpet tingimata vältida, selles pole midagi hirmsat.

Me nägime ka seda, et esimesel kaugõppeaastal valitses suur kaos. Keegi ei teadnud, kuidas peaks tegema, ei osanud ka. Siis valmis koolidel digiõppekeskkond, saadi aru võimalustest, mida see pakub ja alles teisel aastal hakkas asi minema. Sel kevadel oli pilt hoopis parem. Ja ma kujutan ette, et kui peaks ka tulema kolmas kodus õppimise aasta, siis saadakse juba palju paremini hakkama.

Tallinnas tehti hästi seda, et kooli kutsuti konsultatsioonile need lapsed, kes tundsid, et pole kõigest aru saanud ega tulnud ise toime. Nendele anti siis koolis tuge ja asjad toimisid. Väga paljud aga said ka kodus hakkama. Igatahes asjad toimisid ja meil pole nii väga vaja karta seda võimalikku uut kaugõppimise perioodi, kui see peaks vajalikuks osutuma. Muidugi õpetajate koormus kasvas. Nad pidid andma digitaalse tunni ja siis tegelema veel koolis individuaalselt nendega, kes olid pisut hätta jäänud. Tegelikult ei peaks digiõpe välja nägema nii, et iga kümne minuti järgi järgneb üks digitund teisele. Oli ka 20-30 minutilisi tunde. Aga tunnid olid õppeainete rohkemad, võeti läbi mitu ainet, see oli omamoodi lõimingõpe.




Tiiu Kuurme: Mu kolleegid tegid uuringu, millest selgus, et koroona ajal tulid osa õpilastest hästi toime ja see kodusõpe neile sobis. Need olid tugevamad õpilased ja ehk ka introvertsemad õpilased, kellele meeldibki omaette nokitseda. Aga nõrgemad õpilased kaotasid selle kodus olemisega. Uurimusest tuli välja ka, kuivõrd oluline on laste jaoks omaealiste keskkonnas olemine ja suhtlemine. Nad vajavad sellist läbikäimist oma eakaaslastega nagu õhku. See teistega koos olemine on noorte elus üks äärmiselt oluline aspekt. Noorte identiteediloomele on see väga oluline. Seega jääb kodus olles noortel midagi väga olulist puudu.

Kahjuks on just see ka riiklikes strateegiates täiesti kahe silma vahele jäänud. Seda tajuvad ja näevad väga hästi praktikud, õpetajad, kes lastega vahetult kokku puutuvad. Aga kui mõelda, mida väärtustatakse riiklikult, see uus haridusstrateegia, seal on see kõik tagaplaanil. Ma mõtlen inimeste vahelise solidaarsuse kasvatamine ja oma identiteediloomet. Koroona aeg tõi  selle uuesti välja. Kooli on palju uuritud ja iga mõtlev inimene teab, et koolis ei õpita ainult uusi teadmisi ja fakte, vaid ka kujunetakse inimeseks. Ja minu meelest on just see külg veelgi olulisem, kui mõne konkreetse teadmise omandamine. See kaalub kõik üles.

Ekraanide abil õppimisse võiks suhtuda lihtsalt kui ühte lisavõimalusse. Nüüd on see hädaolukorras järele proovitud ja me näeme, et on tõesti neid, kellele see sobib. Eelkõige kuuluvad nende hulka teadlasetüüpi süvenejad. On neid lapsi, keda häirib õppimise juures lärm koolis. Ilmselt on ka niisuguseid asju, mida ongi parem õpetada just distantsilt, aga seda teavad paremini juba õpetajad. Ekraan annab siiski eelkõige õpetamisele ühe mõõtme juurde, aga ei asenda mingil juhul kooli keskkonda.

Ma ise pole küll digiõppe fänn, aga tuleb tunnistada, et see loob võimalusi, millest on siiani puudus olnud ja mis noori kütkestab. See võimaldab olla loov, teha loovülesandeid, nuputada. See kõik võib olla üks lisavõimalus, aga ei tohi mingil juhul asendada tavapärast kooli. Koroonaajal tuli välja ju ka see, kui oluline on ikkagi elav õpetamine, õpetaja klassi ees.

Kas oleks vaja muuta hindamissüsteeme? Et mitte punane pastakas ei välguks vaid rõhutataks laste tugevusi…

Vahtramäe: Kas tegu on siis klassis õppimise või hübriidõppega, annavad õpetajad lastele tagasisidet kogu aeg ja ainus hinne pole kontrolltöö või vastamise eest. Esimestes klassides paljudes koolides enam üldse hindeid ei pandagi. Antakse ainult hinnanguid ja tagasisidet. See toimib meie koolides juba päris hästi, sest lapsed on ka sellega harjumas ja oskavad nendest hinnangutest järeldusi teha. Hindeid pigem tahavad lapsevanemad, sest nad on harjunud sellega, et kui on viis, siis on kõik hästi, aga kui tuleb kaks, siis on halvasti. See on lapsevanemate meelest hea tagasiside. Aga hinnete panek kui karistussüsteem pole muidugi veel ära kadunud. Mõned õpetajad ütlevad, et sa olid paha laps, rikkusid tunnis korda ja panen sulle karistuseks kahe. Seda tuleks loomulikult vältida.

Leesi: Minu arvates pole ka mingit tarvidust muuta praegust hindamissüsteemi koolides. Viie palli süsteem on täiesti toimiv ja kasutagem kõiki hindeid alates ühest kuni isegi viis plussini! Selline hindamissüsteem on meil ennast tõestanud. Eesti haridus on täiesti arvestataval tasemel Euroopas, nii et laseme aga edasi. Muutma peab siis, kui midagi on halvasti. Aga kui miski on paigas, siis seda ei tohi puudutada. Vahel öeldakse, et ühe saamine tekitab lastes stressi. Aga stressi tekitab ka see, et mõned vanemad ostavad toitu Stockmannist, aga minu emme peab ostma Maximast. Laps peab juba väiksest peale harjuma mõttega, et õppimine on tema töö ja hinne on tema palk. Nii nagu vanemad saavad oma töö eest palka, nii saab ka õpilane palka õppimise eest ja talle makstakse seda hinnetena.

Kuurme: Lastele on väga oluline ka anda tagasisidet. Hindamissüsteem on kaua aega püsinud ühesugune oma hinnetega, aga viimasel ajal on seegi hakanud muutuma. Õige mitu aastat tagasi juba ilmus õpetajatele käsiraamat kujundavast hindamisest. Päris paljudes koolides ongi see kujundav hindamine juba rakendunud. Näiteks Waldorf-koolides ei saa lapsed üldse hindeid. Ainult lõpuklassides pannakse numbrilisi hindeid, et nad saaksid oma haridusteed riiklikes koolides jätkata. Valdavas osas koolides ei panda samuti esimeses ja teises klassis enam hindeid, vaid antakse edasijõudmise kohta teisiti tagasisidet. See asi on hakanud tõsiselt muutuma.

Muidugi toob selline kujundav hindamine õpetajatele palju lisatööd. Ei saa enam lihtsalt panna kahte, vaid peab selgitama, miks on õpilase edasijõudmises tema arvates puudusi ja millele peab rohkem tähelepanu pöörama. See tähendab süvenemist iga lapse edasijõudmisse ja reaalse tagasisideme andmist. See on õpetaja suhtes palju nõudlikum, kui punase pliiatsiga kahe päevikusse kirjutamine. See lisab õpetajate koormust ja me olemegi nüüd olukorras, et õpetajad ei kanna seda pinget välja ja lihtsalt pagevad töölt.

Jaga

Vaata ka:

vanga 1

Selgeltnägija Vanga müstiline surm

Bulgaaria pimedast selgeltnägijast Vangast, kes elas aastail 1911‒1996, on kirjutatud palju raamatuid ja talle on …

Tarokaart

Pühapäev 19.09 Tarokaart on ARMASTAJAD

Tänase päeva Taro kaardi nimi Armastajad on romantilise kõlaga. Traditsiooniliselt tähendab antud kaart mõningaid probleeme …

242282563 2008683005967760 6536352264939314420 n scaled

Laupäeval 18.09 sängitati Haljala kalmistulmulda armastatud, laulja ja looja Lea Dali Lion’i urn.

Laupäeval 18.sept. sängitati Haljala kalmistul Lääne-Virumaal mulda armastatud, mitmekülgse ja väga erilise andega laulja ja …

maal elamise paev 2021 scaled

Maal Elamise päev – 25. september 2021

Maal Elamise päeva eesmärk on avada uksed tegusatele ja säravatele inimestele, et aidata neil leida …