Intuitsioonist räägitakse tihti nagu ühest nupust, mis kas töötab või ei tööta. Päriselus on see pigem segu mälust, kogemusest ja hetkeseisust, mis annab kiire hinnangu enne, kui mõistus jõuab läbi mõelda. See kiire signaal võib olla väga kasulik, kui olukord kordub ja detailid on tuttavad. Sama signaal võib ka petta, kui pea on väsinud, kõht tühi ja otsus tuleb kiirustades.
Kõige rohkem segadust tekib siis, kui kõhutunne sarnaneb hirmuga. Mõlemad annavad kehale märguande, mõlemad võivad sundida tegutsema kiiresti. Vahe tuleb välja sellest, kas tunne põhineb millelgi konkreetsel või ainult ebamäärasel pingel.
Kõhutunne, mis toetub faktidele
Hea intuitsioon ei teki tühjast kohast. See tuleb väikestest kordustest, millele aju on aastaid tähelepanu pööranud, isegi kui inimene seda ei märka. Kui sama teenindus on varem alt vedanud, tekib uue ostu ajal kohe pidur. Kui mõni marsruut Tallinnas kipub tipptunnil kinni minema, valib keha juba enne kaarti teise tee.
Mõnikord aitab ka see, kui info on ühes kohas koos ja ei pea foorumites kaevama. Kui jutt läheb kasiinoboonustele, aitab Tasuta-spinnid kiiresti aru saada, millised tasuta keerutused on päriselt ilma sissemakseta ja millal tuleb enne midagi täita. Selline kokku kogutud pilt teeb valiku rahulikumaks, sest kõhutunne ei pea üksinda otsust vedama. Samamoodi mõjub ostuotsus, kui hinnad ja tingimused on kirjas, mitte peidus.
Intuitsioon toimib paremini siis, kui ta saab toetuda vähemalt kahele kindlale märgile. Üks märk võib olla juhus, kaks märkavad juba mustrit.
Kolm kontrollküsimust enne, kui öelda jah
Kõige lihtsam viis kõhutunnet kasutada on anda talle minut, mitte tund. See minut aitab välja võtta põhjuse, mis muidu jääb tunde taha peitu. Kui otsus puudutab raha, aega või suhet, tasub enne ära teha väike kontroll, mis ei võta energiat.
Selleks sobib lühike küsimuste komplekt:
- Mis on üks konkreetne asi, mis selle tunde käivitas.
- Milline oleks sama otsus siis, kui täna poleks väsimust.
- Mis juhtub, kui otsus lükata 24 tundi edasi.
Need küsimused ei tapa spontaansust, vaid puhastavad ta üleliigsest mürast. Kui vastus tuleb kiiresti ja selgelt, võib intuitsiooni rohkem usaldada. Kui vastus venib ja tekib ainult ärevus, tasub otsida fakte juurde.
Kui inimene kasutab neid küsimusi paar nädalat, hakkab aju neid ise pakkuma. Siis ei pea enam iga kord “süsteemi” käivitama, sest harjumus teeb töö ära.
Kohad, kus intuitsioon kõige sagedamini eksib
Kõige tavalisem lõks on tuttav tunne, mis näib õige ainult seetõttu, et see tundub tuttav. Näiteks valitakse poes sama bränd, kuigi uus variant oleks parem, sest silm otsib harjumust. Sama juhtub teenustega, kus reklaam ja disain tekitavad “usaldusväärse” mulje, kuigi tingimused on keskpärased.
Teine lõks tuleb sotsiaalsest mõjust. Kui sõber räägib, et Telia pakkumine oli “kindlasti parim”, võib tekkida tunne, et vaielda pole mõtet. Tegelikult võib Elisa sama hinna eest pakkuda teistsugust paketilepingut, mis sobib paremini. Intuitsioon võtab siin üle grupi energia, mitte isikliku vajaduse.
Kolmas lõks on see, et aju armastab lühikesi järeldusi. Siin mängivad rolli kognitiivsed nihked, millest kirjutatakse ka sõnas kognitiivne nii, et see jääb meelde ilma keerutamata. Kui inimene on korra mingi olukorra pärast “kõrvetada saanud”, hakkab ta järgmist korda üle reageerima. See ei tähenda, et ettevaatus oleks halb, aga see vajab kontrolli.
Kui emotsioon on üleval, tee otsus väiksemaks
Kui olukord on pingeline, kipub intuitsioon karjuma, mitte sosistama. Siis on kasulik teha otsus väiksemaks, mitte suuremaks. Kui valida tööpakkumise vahel, ei pea kohe otsustama “võtan või ei võta”. Saab otsustada, et küsitakse lisainfot, vaadatakse üle lepingupunktid ja tehakse kõne kahe inimesega, kes teavad valdkonda.
Emotsionaalsel hetkel aitavad ka väga lihtsad võtted:
- Kirjuta paberile kaks fakti ja üks hirm, mis peas tiirleb.
- Tee üks praktiline samm, näiteks kontrolli tähtaega või tingimusi.
- Lõpeta arutelu, kui jutt hakkab keerlema samas ringis.
Pärast sellist pausi muutub tunne tihti pehmemaks. Siis saab aru, kas see oli hoiatus või lihtsalt pinge. Otsus ei pea sündima hetkel, kui keha on “punases”.
See lähenemine sobib ka väiksemateks teemadeks. Näiteks kui Swedbanki äpp näitab ootamatut makset, ei tasu kohe paanikas järeldusi teha. Kõigepealt tasub kontrollida, kas tegu on broneeringuga ja mis kaupmees see oli.
Harjumus, mis teeb intuitsiooni täpsemaks
Kõhutunne muutub paremaks siis, kui inimene annab talle tagasisidet. Kui otsus osutus heaks, tasub endalt küsida, mis märgid seda ette ütlesid. Kui otsus läks nihu, tasub leida üks konkreetne koht, kus signaal läks valesse suunda. Selline analüüs võtab kaks minutit, aga see treenib aju paremini kui kümme motivatsioonivideot.
Hea nipp on pidada mini-logi ainult keerulisemate otsuste kohta. Sinna ei lähe romaanid, vaid üks lause põhjuse kohta ja üks lause tulemuse kohta. Mõne aja pärast tekib isiklik mustrite kaart, mis on palju väärtuslikum kui üldised nõuanded. Siis aitab intuitsioon sagedamini, sest ta toetub juba korrastatud kogemusele, mitte juhuslikule meeleolule.
