Foto. Margus Johanson!
Kui sinisilmne asjatundja arvab, et tõenduspõhine meditsiin EI teeni murelike inimeste pealt, nagu selles podcastis on püütud sisendada, siis see ei vasta tõele. Tõenduspõhise meditsiini PEAMINE ÜLESANNE on raha teenimine. Ja riiklik arstiabi on igaühe jaoks tasuline kas otseselt või kaudselt. Aga riiklik (public) ei tähenda automaatselt tõenduspõhist (sic!) ega kõige kvaliteetsemat. – Kahtlemata meie meditsiinisüsteemis (eriti riiklikus) töötavad meditsiinitöötajad on kangelased ja süsteem funktsioneerib peamiselt tänu neile. – Nagu podcastis küsitakse: mis point oleks perearstil valetada, öeldes sulle “tarbi vähem vitamiine, sest need on kasutud”?
Ta ei valetagi. Ta lihtsalt ei pruugi teada. Ta on inimene, kes ei pruugi kõike teada. Ta ei ole selgeltnägija ega tea, mida sinu keha võib praegu vajada. Ta oletab. Kõik arstid oletavad. Ja võivad sulle otse näkku ka valetada: “ära mõtle välja, sul on kõik korras” – aga see väide ei põhine tõenduspõhisel lähenemisel. Arst ei testi tavaliselt muid vitamiine peale D-vitamiini (sedagi enam mitte) ja B12-vitamiini – kas neid muid siis ei olegi olemas? Rääkimata mineraalainetest. Ja ma väga kahtlen selles (puhtalt subjektiivne oletus), et lugupeetud külaline ise ei tarbi ega hakka tarbima ühtegi toidulisandit ilma perearsti loata (ja sedagi ainult siis, kui riiklikus süsteemis arsti poolt tellitud vereproovist selgub, et patsiendil on C-vitamiini, seleeni, kollageeni (???) vms puudus – kuigi seda tavaliselt riiklikus süsteemis arst kahjuks mitte kunagi ei mõõda). Niisiis C-vitamiini, kollageeni, kreatiini, “juuste vitamiinide” jm taoliste asjade võtmine kõigil jääb selleks hooajaks (või igaveseks?) ära.
Erameditsiini kohta öeldi selles podcastis palju negatiivset – justkui “erast” päris abi ei saagi, vaid maksadki selle eest, et sind lihtsalt kauem kuulatakse. Õnneks ei öeldud, et “era”= liba. Väideti ka, et inimene ei teegi paljusid asju ise, kuigi perearst annab nõu, et näiteks tuleb kaalust alla võtta, sest põlved seetõttu valutavadki. Aga kahjuks puuduvad perearstil sageli teadmised sellest, kuidas patsient saaks päriselt ja püsivalt kaalust alla võtta (ilma Ozempicuta). Muidugi on lihtne patsienti selles süüdistada, kui sa annad soovitusi, mida sa ise ülekaalulise arstina ei järgi ja järgima ei hakka (sest need ei tööta) ja mis tegelikult patsienti ei aita. Ja miks need arsti soovitused ei ole libasoovitused? Kui need ei tööta? Kas siis on realistlik oodata, et patsient jääb seda arsti kuulama ja usaldama, või läheb ta lõpuks abi otsima mujale?
Juttu oli ka Kangen veest (vesinikuga rikastatud vesi) kui kurjajuurest ja piltlikult öeldes kõige kahjulikumast mürgist, mis Eesti elanikkonda hauda viibki. Ma seda ise ei kasuta – aga uuringuid on selle kohta küll (osa on muidugi biaasiga, aga praegu ilma selleta vist enam ei saa), asi peaks ikkagi kasvõi osaliselt tõenduspõhine (?) olema selle tõttu – siiski rääkija ilmselt ei ole olemasolevate uuringutega kursis. Andestame. Ühte patta pandi kristalliteraapia, ravimtaimed ning osaliselt (mulle nii tundus) ka hiina meditsiin. Hiina meditsiiniga on huvitav asi: millegipärast ei nimetatud seda otseselt libameditsiiniks, vaid käidi teema ümber ringiga – ilmselt seetõttu, et minister ise teab, et on palju lugupeetud kolleege, kes seda praktiseerivad. Aga kas see teeb sellest, Eestis meditsiiniharuna mitte tunnustatud valdkonnast, päris meditsiini?
Või on hiina taimed, nõelravi, punktmassaaž, mokšad ikkagi libameditsiin ja inimestelt raha välja pressimine? On uuringuid, mis viitavad platseeboefektile, ja on uuringuid, mis näitavad päris toimet. Kes seda kaalub ja otsustab? Rõhutati ka, et arst ei tohi kahel toolil istuda, ehk ta ei tohi pakkuda korraga tõenduspõhiseid ja mitte-tõenduspõhiseid ravimeetmeid – peab valima, muidu…. võib minna vangi / või leebem variant – jääb arst litsentsita ilma? Huvitav, kuidas hakatakse eristama ja karistama arste, kes määravad lastele köhasiirupeid ja vitamiine, Zyrtec tilku kõrvapõletiku korral või “igaks juhuks” antibiootikume, või määravad patsientidele kerge depressiooni korral antidpressante (mis kõik ei ole tõenduspõhine lähenemine), nendest, kes soovitavad nõelravi / hüpnoosi / ravimtaimi? Kas mineraalvee soovitamine refluksi korral on juba libameditsiin või vee ei ole? Kas süsivesikute piiramine on libameditsiin? Ma mõtlen… kas mul tuleb varsti piilid kotti panna?
Või hakkab apteek olema see usaldusväärsust määrav koht: kui toode on ostetud apteegist, siis on kõik korras (ka siis, kui määrasid vale ravi, mis pole tõenduspõhine antud korral) ja oled päris arst, aga kui teenus/toode on mujalt, siis oled soolapuhuja ja ei tohi praktiseerida? Pole võimalik praeguses reaalsuses keelata inimestel mujalt abi otsida ja seda ka leida. Pole võimalik kõike keelata ja reguleerida – isegi siis, kui meie seadused oleksid nagu näiteks Singapuris, kus rikkumisi karistatakse väga rangelt kuni surmanuhtluseni. Ikka leidub inimesi, kes otsivad alternatiivset abi, ja neid, kes seda pakuvad. Või arvab lugupeetud minister, et nõiajaht aitab taastada usaldust meditsiini suhtes? Kust ta selle uskumuse võttis? Lihtsalt teadmiseks: kuulsas Charite Ülikoolikliinikumis on olemas traditsioonilise ja integratiivse meditsiini keskus – Charité Competence Center for Traditional and Integrative Medicine. Nii võiks olla ka Eestis.
Mitte kõike keelata ja otsida kolleegide seast pahatahtlikke inimesi, vaid organiseerida Eestis sellist keskust! See oleks küll ministri tähetund! Sellega selline minister jääks meelde. Ja lõpetuseks… Kas meil tõesti pole muid põletavaid teemasid, mida võiks saates käsitleda? – vaimsete häirete pandeemia – ülekaalu pandeemia – viljatuse epideemia – arstide läbipõlemise epideemia – laste üldise tervise drastiline halvenemine – sügav meditsiini usalduse kriis – erakordne ja ennenägematu arstiabi kättesaadavuse kriis – lasteaedade ja koolitoidu teema – keskkonnareostuse mõju tervisele jne jne
Minu arvates on see puhas tähelepanu kõrvale juhtimine ja süüdlaste otsimine riigi jaoks väga raskel ajal. Profanatsioon. Selleks et nn libameditsiin ei õitseks, peab “päris meditsiin” hästi toimima – kas pigem tegeleda sellega? Loe teisi tervise teemasi SIIT
