Üle 700 000 koroonavaktsiini säilivustähtaeg saab sel kevadel läbi ning need tuleb tõenäoliselt maha kanda. Samas on Eestisse lepingute järgi saabumas veel üle 1,3 miljoni vaktsiinidoosi. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul ei saa kriisiajal tehtud otsuseid hukka mõista, samas peaks vähendama veel saabumata koguseid.
Terviseameti käes oli eelmise aasta lõpu seisuga pea 1,6 miljonit doosi koroonavaktsiini, nendest üle 700 000 doosi säilivustähtaeg saab läbi perioodil veebruarist maini. Suure tõenäosusega tuleb need doosid maha kanda.
Samas on vaktsiinitootjad säilivustähtaegu varem mõnevõrra pikendanud ja võivad seda teha ka nüüd, aga kas nad seda teevad ja kui palju, ei oska terviseamet praegu öelda.
Arvestades selle järgi , kui palju on Eesti vaktsiinide eest maksnud, võib 700 000 doosi hinnaks pakkuda üheksa-kümme miljonit eurot. Võrdluseks võib tuua, et 2021. aasta suvel suurt kõneainet pakkunud vaktsiinidooside riknemine terviseameti laos oli mahult kümme korda väiksem sündmus, siis tuli maha kanda umbes 68 000 doosi.
Ligikaudu 390 000 doosi on antud tervishoiuteenuste osutajatele ning kui palju nendest on kasutatud või riknenud, terviseametil andmeid pole.
Riigikontrolör Janar Holm ütles ERR-ile, et kuigi mahakantavate dooside arv on suur, ei saa kriisiajal tehtud ostuotsuseid kuidagi hukka mõista.
“Eks kõiki otsuseid tuleb ajas vaadata. Siis, kui Eesti otsustas need vaktsiinid osta, paistis see ainsa väljapääsuna, et enam-vähem kuidagi Covidi kriisist välja tulla. Kõik riigid ostsid usinasti. Kriisiks ettevalmistumine on mõistlik. See on tagantjärele tarkus, et jääb üle ja läheb raisku. Palju hullem oleks olnud, kui Covidi kriis oleks süvenenud ja oleks vaktsiinist puudu tulnud. Kriisideks valmistumise kõrvalmõju ongi, et sageli varud võivadki raisku minna,” lausus Holm.
“Jah, tagantjärele tarkusena oleks võinud teisiti käituda, aga riigikontrollis ei saa me sellist positsiooni võtta, sest otsus tehti sel hetkel, mis lähtus tollasest informatsioonist.” lisas ta.
Holm tõi võrdluseks 40 aasta vanuse maja, mis maha lammutatakse. “Majal on tuletõrjetrepid ja süsteemid, kuid tulekahju pole seal kunagi olnud. Kas siis tulekahjutrepid ja tuletõrjesüsteem olid mõttetud? Ei olnud, sest tegu oli riskide maandamisega ja paraku selles ebamäärasuses, mis toona oli, on keeruline ette heita, et otsustati Eesti inimeste elusid kaitsta ja see kulu teha,” lausus ta.
Doose on üle miljoni tulemas veel
Juba sõlmitud kokkulepetega tuleb vaktsiine Eestisse veel juurde. Veebruari lõpuks peaks saabuma 78 145 Moderna vaktsiinidoosi, Pfizeriga on leping, mille järgi saab Eesti 1,3 miljonit doosi.
Kuivõrd vajadus ja nõudlus koroonavaktsiinide järele on järsult vähenenud, siis on kõigis Euroopa Liidu riikides vaktsiine rohkem kui vaja. Seetõttu on Euroopa Komisjoni juhtimisel asutud Pfizer-BioNTechiga läbirääkimistesse tellitava mahu muutmiseks, kuid kokkulepeteni ei ole veel jõutud, märkis sotsiaalministeerium. Läbirääkimiste ajaks on Pfizer-BioNTech peatanud tarned.
Holmi sõnul on oluline, et rahalise kahju minimeerimiseks suudaks Eesti tellitud kogust vähendada.
“Nüüd on küsimus selles, kuidas kahjusid minimeerida. Loomulikult on lepingulised kohustused ettevõtja ees võetud. Oluline, et leitakse võimalikult pandlik lahendus. Iga euro, mis saame selle (tellimuse) pealt maha, on praeguses olukorras mõistlik,” lausus ta.
Ka vaesematele riikidele ülejäävate dooside annetamisega on keerulisem kui varem, sest nõudlus on lihtsalt väiksem. See kõik tähendab, et tõenäoliselt tuleb suur osa juba tarnitud ja kasutamata vaktsiinidest maha kanda, märkis riigikontrolör.
Eesti on alates koroonavaktsiinide turule tulemisest võtnud kohustuse välja osta 6,8 miljonit vaktsiinidoosi kogusummas pea 97 miljonit eurot. Suurim osa vaktsiinidest on tulnud või tuleb Pfizerilt (4,4 miljonit), järgnevad AstraZeneca (1,3 miljonit) ja Moderna (735 000).
Eestile on tarnitud seni 5,4 miljonit doosi, Eestisse on nendest jõudnud 4,6 miljonit doosi. 522 800 doosi on Eesti annetanud, ülejäänu hoitakse Euroopa kesklaos. Tootjatele on seni vaktsiinide eest tasutud pea 71 miljonit eurot.
Vaktsineerimiseks on Eestis kasutatud 2,1 miljonit doosi. Riknenud on 770 000 doosi. Sellest ligikaudu 700 000 doosi on aegunud, üle 68 000 doosi riknes 2021. aastal jaanipäeva paiku terviseameti laos.
Viimase nädala jooksul kinnitati Eestis 1204 Covidi haigusjuhtu. Teisipäeva hommiku seisuga oli haiglas 121 Covidi patsienti, kellest 43 vajasid haiglaravi sümptomaatilise Covidi tõttu. Nädala jooksul suri kaheksa inimest.
Err.ee
