Laulja Karl Madis rääkis Vikerraadio saates “Käbi ei kuku…” traagilise loo oma esimesest lapsest, kes suri sünnitusmajas. Kahtlust tekitavaid asjaolusid oli 1980-ndatel toimunu juures mitmeid ning vanematel on siiani tunne, et laps võidi hoopis kellelegi teisele anda.
“Öeldi, et laps suri, riik matab ja maksab, aga kummaline on see, et hauakohta ei ole. Jäid kahtlused. Seal olid nüansid, kus ka Helile (Karl Madise esimeste laste ema – toim.) last ei näidatud. Ta tunneb kogu aeg, et ta on olemas ja ka sensitiiv ütles, et teil on üks poiss veel,” ütles Karl Madis ja lisas, et nooruses ei tulnud nad selle peale, et asja täpsemalt uurida, kuna usaldasid ametnikke.
“Nüüd on kahtlus, et ta võib isegi elada,” sõnas Madis ja selgitas, et tuttava ämmaemandast ema on hiljem rääkinud lugusid, kuidas nõukogude ajal polnudki sellised juhtumid haruldased, kus lapsed sünnitusmajas kellelegi teisele anti. Karl Madis ei näinud oma esimest poega kordagi, sest isasid haiglasse ei lubatud.
Sündis tütar Carola
Heli ja Karl olid tutvunud Viru hotellis ajal, mil Karavan oli kohaliku levimuusika populaarsemaid ansambleid. Toogi kord esines Karl laval ja Heli oli publiku seas. Pärast esimese lapse kaotust jäi paar peagi uuesti lapseootele. Sündis tütar Carola. Ka sel hetkel oli Karl Madis Virus tööl.
“Iseenesest mõista tuli kõigile välja teha, küll kelneritele, küll pillimeestele — oli suur pidu. Kui koju jõudsin, õues oli 25 kraadi külma, olid torud ära külmunud. Püüdsin rumala peaga neid üles soojendada, läksin liiga hoogu ja panin keevat vett — see lõi üldse toru puruks ja oli suur häda, et leida torumees. Aga õnneks ta tuli ja kui Carola koju jõudis, oli maja soe ja ka soe vesi olemas,” meenutas Karl Madis.
Heli ja Karl läksid lahku enne tüdruku teist eluaastat. “Mingi hetk sain aru, et mul ei klapi kõik asjad, mitte Carola pärast, ka omavaheline läbisaamine polnud halb, kuid tundeid ei olnud. Aga oma lapsi olen ma kogu aeg armastanud.”
Isale ei tohtinud häbi teha
Vanemate lahkuminek ei tähendanud aga seda, et isa ja tütar oleksid võõraks jäänud. Carola sõnul on ta nii ema kui ka isaga ühtemoodi lähedane, kuid siiski tundub talle, et igapäevaselt isata kasvamine on mõjutanud ta suhteid meestega.
“Olen otsinud lähedust suhetes vanemate meestega. Omaealisi suhteid mul ei ole olnud. Arvan, et see on sellega seotud. Pluss isal on noored pruudid, eks see on ka omamoodi eeskuju,” rääkis Carola ja lisas, et kõiki inimesi mõjutab nende lapsepõlv, olgu vanemad koos või laiali.
“Ega see pole ka hea, kui näed kogu aeg vanemaid kaklemas, mis on väga paljude laste reaalsus,” ütles ta.
Saatejuht Sten Teppani küsimusele, kuidas ta lapsena isa populaarsust tajus, vastas Carola, et ikka tehti kiusunalju, et oled prominendi tütar, kuid tema jaoks oli raskem end pidevalt kontrollida, et mitte isale piinlikkust valmistada.
“Kodus oli põhiline, et isale ei tohi häbi teha, ema ei teadnud ju keegi,” muigas Carola ja jutustas loo, kuidas Stockmannist jäätist ostes kõva häälega kõneles ja hiljem vihjas keegi isale, et nii ei ole ilus käituda.
Carola meenutas suurt tunnustusvajadust nooruspõlves, tahet teistele meeldida, samal ajal tunnet, et ajakirjanikutöö Eestis on end ammendanud — tekkis kihk minna laia maailma midagi otsima. Kaheksa aastat Ameerikas andis talle palju, kuid rahu iseendaga tegi ta tagasi Eestis olles.
“Mul ei ole enam tunnet, et pean mingi märgi maha jätma. Olen end paremini tundma õppinud ega lase end mõjutada. Tol ajal tahtsin heakskiitu ja olla nagu kõik teised, nüüd tahan olla täpselt see, kes ma olen ja aktsepteerin end ega ürita end kuhugi vormi sobitada.”
Ei saa elada tunneteta
Karl Madis möönas saates, et suhete hoidmise alal pole ta musternäidis, aga peab selleteemalisi etteheiteid ülekohtuseks.
“Tihtipeale unustatakse ära selline väike asi nagu aeg. Loetakse, et Karl Madis oli sellega ja siis oli sellega,” kostab tema häälest nördimust. “Aga iga suhte vahel oli viis või kümme aastat. Kas ma pidingi siis üksi jääma? Ükskõik, kelle sa võtad, ikka oled hammaste vahel. Oma lapsi ma olen kogu aeg armastanud, aga elada tunneteta … ,” väljendas ta pahameelt.
Kommentaatoritele, kes teisi inimesi halvustavad, tunneb ta kaasa ja ütleb, et need inimesed teevad eelkõige halba iseendale.
Rääkides lahkuminekutest tunnistas Karl Madis, et temagi on kogenud kibedat mahajäetu valu ning on oma tunded kirjutanud muusikasse. “Pea kõikides lauludes on oma lugu sees.”
Mis puudutab laste kasvatamist, siis Karli arvates ei ole et kasvatusel väga suurt mõtet, olulisem on olla ise eeskujuks. “Mind on õpetatud ausaks inimeseks ja nii ma olen ka oma lastele rääkinud. Ja seda, et iga pettus tuleb välja.”
Karl Madis ütles, et ta ei arvusta mitte kunagi oma laste valikuid. “Ei positsiooni, välimust, andekust ega käitumist. Peaasi, et lapsel endal on hästi ja kui ei ole, siis saan anda nõu.”
“Käbi ei kuku…” on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.
Err.ee
