Kaks rasedat võitlevad üliraskes seisus Tartu ülikooli kliinikumis oma elu eest. Korduvad operatsioonid. See on vaatepilt, mida ka kogenud naistearstid ei mäleta.
„Eelmisel aastal ei näinud me midagi nii hullu kui nüüd. Kuna teada on, et deltatüvi põhjustab rasedatel palju rohkem komplikatsioone ja rohkem rasedaid satub intensiivraviosakonda, siis pole ime, et näeme praegu väga tõsiselt haigeid rasedaid,” räägib kliinikumi naistearst Made Laanpere. „Nii raskeid haigeid pole meil aastaid olnud. Tuleb keerulisi otsuseid teha ehk valida, kas ja millal rasedus lõpetada. Mulle tundub, et Eesti on oma kõrgete nakatumisnäitajatega muutunud katsepolügooniks,” lisab ta.
Nüüdseks on selgunud tõsiasi, et koroonapositiivsete puhul on kasvanud ka enneaegse lapse sünnitamise risk märkimisväärselt. Enneaegseks peetakse 22.–37. rasedusnädalal sündinud last. Tavaliselt kestab rasedus 40 nädalat. Enneaegne laps võib olenevalt rasedusnädalast kaaluda 500, 1000 või 1500 grammi. Oma elu alguses vajab ta intensiivravi.
„Rasedusaegse COVID-19 ja enneaegse sünni seost uuritakse maailmas aktiivselt. Praegused andmed näitavad, et raseduse ajal põetud koroonahaigus suurendab enneaegse sünnituse riski keskmiselt 40%, perinataalne suremus on koroonaga sünnitajate beebidel umbes 7%,” teatab Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja dr Piret Veerus. Nende naistekliinikus ehk Pelgulinna sünnitusmajas sünnitanud koroonapositiivsetel on olnud enneaegseid sünde 12,5%, muidu on enneaegsuse osakaal aastakümneid olnud stabiilselt umbes 5%.
Loe edasi SIIT
Allikas. EPL
