Kaitseväe 4400 töötajast 250 pole esitanud tähtajaks tõendit vaktsineerimise, koroona läbipõdemise või meditsiinilise vastunäidustuse kohta. Neist 65 inimest on teatanud vaktsineerimisest keeldumisest, mistõttu võib neid oodata töö kaotus.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem peab vaktsineerimisest keelduvate inimeste arvu liiga suureks. Heremi sõnul võib kaitsevägi kaotada nakkusega kuni 40 protsenti lahinguvalmidusest, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Meditsiinilise põhjusega inimestele peab kaitsevägi leidma teistsugused töötingimused, et vältida viiruse levikut väes.
Vaktsineerimise nõue vähemalt ühe süstiga kehtib samuti ajateenijatele. Oktoobrikuisest 1200 kutsealusest on kaitseressursside ameti järelepärimisele vastanud 600, kellest 100 keeldub vaktsineerimast.
“Need, kes ei vaktsineeri ennast üldse ja loodavad sellega ajateenistusest pääseda, saavad tegelikult petta. Sest me kutsume nad ajateenistusse hiljem,” ütles Herem.
“Ilmselgelt me ei saa leppida või oma hinnangut anda sellise tõendi peale, kus on kirjutatud, et palun mitte survestada või palun mitte vaktsineerida. Peab ilmselgelt olema rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni järgi diagnoos, mida ma saan hinnata,” sõnas kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.
Kindralleitnant Herem käskis augusti lõpus vastavalt valitsuse korraldusele koostada kaitseväe koroonaviirust puudutava riskianalüüsi, millega pidid kõik töötajad 13. septembriks tutvuma ning esitama selleks ajaks ka tõendi koroonaviiruse vastu vaktsineerituse, vaktsineerimisega alustamise kohta või põhjendusega, miks nad ei saa vaktsineerida.
Herem põhjendas vaktsineerimise vajadust sellega, et koroonaviiruse levik kahjustab kaitseväe suutlikkust tegutseda. Kui enne vaktsineerimist tähendas sadakonna kaitseväelase nakatumine seda, et tuhatkond inimest pidi minema karantiini, siis nüüd tähendab positiivsete testide hulk, et sama palju inimesi on ka eneseisolatsioonis, ütles kindral.
Augusti lõpuks oli kaitseväes vaktsineeritud 88 protsenti tegevväelastest ning kogu kaitseministeeriumi valitsemisalas oli vaktsineeritud 91 protsenti personalist, ministeeriumis endas juba 98 protsenti.
Herem sidus vaktsineerimise ja kaitsevalmiduse
Herem rääkis eelmisel nädalal usutluses ERR-ile, et valmidus lasta ennast vaktsineerida, peegeldab ka inimese kaitsetahet.
“Loomulikult peavad kaitseliitlased, kes on keskmisest kõrgema kodanikutundega, otsustama, kuidas nad panustada tahavad: kas nad seisavad ainult oma mingite õiguste eest või nad on valmis panustama Eesti riigi kaitsesse palju laiemalt. Sest ühel hetkel tuleb meil kõigil otsustada, kas Tartu, Narva või Võru vajab kaitset, kas minu inimõigused on jätkuvalt kaitstud, kui ma seal surma saan; kas see käsk, mis ülevalt poolt tuli, on üldse tark; kas see ei ole seotud mingisuguse salaplaaniga ja kas ma seda täitma pean. Nii, et vaktsineerimisega on suhteliselt samasugune olukord,” tõdes kindral.
Allikas. err.ee
