Kiievis visiidil viibiv Riigikogu esimees Jüri Ratas pidas täna Ukraina ülemraada istungil kõne, kus ütles, et kuigi me ei tea, millal Venemaa algatatud sõda lõpeb, peab see lõppema Ukraina võidu ja Venemaa kaotusega.
Ratas ütles Ukraina parlamendi ees, et Venemaa algatatud brutaalne sõda Ukrainas on kestnud juba ligi 300 päeva. Tema sõnul on Venemaa agressioon põhjustanud Ukraina rahvale suuri kannatusi, kümned tuhanded inimesed on tapetud ja miljonid on pidanud oma kodudest lahkuma – selle eest kannab tema sõnul vastutust Venemaa üksi.
Loe ka: Jüri Ratas: Ukraina vajab talvekuudel veelgi enam toetust
„Me ei tea veel, millal sõda lõpeb, aga see peab lõppema Venemaa kaotusega,“ ütles Ratas, kelle sõnul on ajalugu meile õpetanud, kui oluline on küsimus vastutusest. Tema sõnul toetab Eesti Venemaa toime pandud kuritegude sõltumatut ja tõhusat uurimist, nagu ka eritribunali loomist agressioonikuritegude üle kohtupidamiseks. „Lisaks peab Venemaa maksma reparatsioone Ukrainale põhjustatud kahju eest.“
Ratas kinnitas, et Eesti seisab kindlalt Ukraina kõrval ja teeb seda nii kaua, kuni kõik okupeeritud piirkonnad saavad vabastatud ja õiglus jalule seatud. Tema sõnul on Eesti koos teiste demokraatlike riikidega töötanud selle nimel, et tõsta agressiooni hinda, jätkata sanktsioonide kehtestamist ja Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel areenil. „Samuti on viimastel kuudel kasvanud meie poliitiline, sõjaline ja majanduslik abi Ukrainale,“ ütles ta, kinnitades et Eesti jätkab Ukraina toetamist vajaliku varustuse ja väljaõppega ning kutsub ka oma NATO liitlasi suurendama sõjalist abi.
Eesti majanduslik ja humanitaarabi on suunatud Ratase sõnul talve üleelamisele ja sellele, et aidata Ukrainal toime tulla energiataristule tehtud kahjuga. Lisaks peab Eesti tema sõnul juba praegu oluliseks keskenduda Ukraina varasele ülesehitusele, kuhu Eesti on mitme kuu jooksul panustanud. „Meie fookus on Žõtomõri oblastil, kus me ehitame lasteaeda Ovrutši linnas ja taastame Malõni silda. Saadame ka 44 bussi nii Žõtomõri kui ka teistesse regioonidesse, et aidata taastada ühistranspordisüsteemi,“ ütles ta.
Ratas kinnitas ülemraada ees peetud kõnes Eesti toetust Ukrainale teel Euroopa Liitu. Tema sõnul on Euroopa Liidu kandidaatriigiks saamine küll suur samm edasi, kuid siiski vaid esimene samm ELi liikmeks saamisel. Tema sõnul on Eesti valmis jagama oma kogemusi ja tulevase liikmesuse saavutamisele kaasa aitama. Samuti kinnitas Ratas toetust Ukraina NATO-püüdlustele.
Riigikogu esimees rääkis oma kõnes ka Eesti ja Ukraina parlamendi headest ja sõja ajal üha tihenenud suhetest. „Muidugi pole tugevnenud üksnes poliitikute, vaid eeskätt meie inimeste sidemed. Eesti on praegu uueks koduks rohkem kui 60 000 ukrainlasele, kes on pidanud Ukrainast Venemaa agressiooni tõttu lahkuma. Selle tulemusel on Eesti rahvaarv täna viis protsenti suurem, kui see oli aasta tagasi,“ ütles ta ja lisas, et Eesti inimesed on ukrainlased soojalt vastu võtnud ja neid toetanud. „Tugeva solidaarsuse üheks parimaks näiteks on asjaolu, et üle 80 protsendi Eesti antud humanitaarabist on annetanud eraisikud, eraettevõtted ja mittetulundusühingud.“
Ratas sõnas, et 24. veebruaril 2023 tähistab Eesti oma 105. aastapäeva ning samal päeval möödub aasta Venemaa brutaalse agressiooni algusest Ukrainas. „Ma soovin, et selleks kuupäevaks oleks viimane Venemaa sõdur Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiridest lahkunud. Isegi kui mu soov on liiga optimistlik, on üks absoluutselt selge – Venemaa kaotab selle sõja ja Ukraina võidab selle sõja, et Ukraina rahvas saaks vabalt oma tuleviku üle otsustada ning Eesti ja Ukraina saaksid üheskoos kuuluda demokraatlike riikide Euro-Atlandi perekonda,“ ütles ta Ukraina ülemraada ees peetud kõnes.
Täna hommikul kohtus Ratas Kiievis Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki ja aseesimehe Oleksandr Kornijenkoga.
Ratas on Ukrainas visiidil tänavu kolmandat korda. Esimest korda külastas ta Ukrainat veebruari alguses ning teist korda koos oma Läti ja Leedu kolleegiga 24. märtsil, täpselt kuu aega pärast Venemaa täiemahulise sõja algust.
