Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ei toeta elektri ja gaasi käibemaksu langetamist ja peab sellist ettepanekut pahatahtlikuks, kuivõrd langetus oleks eelarveliselt kulukas, ei oleks kuigi suure mõjuga ning aitaks rohkem rikkaid kui vaeseid.
Keskerakond ja opositsiooniparteid on kõrgete energiahindade tingimustes teinud ettepaneku tuua energiakandjate käibemaksumäär 20 protsendilt üheksale protsendile. Jürgen Ligi hinnangul ei olek see mõistlik samm.
“See on pigem selline pahatahtlik ja kiusamine, sest selle meetme ebapraktilisus on ju teada,” ütles Ligi. “Ta mõjutab hinda üsna vähe, seal on jutt mingisugusest kümnendikust ja ta raskendab tegelike põhjustega tegelemist. See tähendab siis investeerimist nii tootmisse, säästu, ülekannetesse ja nii edasi.”
Sotsiaalpoliitilises mõttes oleks käibemaksu langetamine Ligi hinnangul samuti ebamõistlik, kuivõrd oleks halvasti sihitud ja väga kulukas. “See on jämeda arvutuse järgi palju kallim, kui on näiteks läinud koroonaraviks. See ei ole mingisugune naljasumma, millest räägitakse, aga mõjutab ta väga vähe hinda. Kusjuures ta võitjad on suuremad kulutajad ehk ka siis suurema tulu saajad.”
“Vabandage, ma tahaks nüüd nimesid nimetada, aga põhimõtteliselt minusugune ja minu kolleegid, kes on siin sel teemal väga palju suud täis võtnud, võidaksid poolteist ja kaks korda rohkem kui tavakodanik. Nad lihtsalt tarbivad rohkem. Ma ei ole kade, aga niimoodi sõelaga vett kanda lihtsalt on rumal. Endale krabada riigikassast raha, jättes võimalusi tegelike abivajajate aitamiseks vähemaks,” rääkis Ligi.
Käibemaksu langetamine viiks Ligi sõnul eelarvest sadu miljoneid. “Kui me ikkagi raha mängu paneme, siis me peame seda tegema kuidagi suunatult. Lihtsalt hindadega võitlemine on äärmiselt rumal. Turumajanduses tuleb võidelda tuludega. Investeerida ja siis leevendada tegelike abivajajatele probleeme,” ütles Ligi. “Tuleb ikkagi sihtida neid toetusi.”
“Kevadeks kindlasti on juba uusi tootmisvõimsusi juurde tulnud, tarbimised on vähenenud ja sellega on püsilahendus jälle naeruväärseks muutunud. Tahame justkui rohepööret, tahame energiapööret, tahame muutusi, tahame investeeringuid, uusi tootmisvõimsusi. Aga võitleme selle eest, et tarbimine oleks suurem, et see oleks kuidagi käepärasem ja riik maksaks tarbijale peale kaudselt,” märkis Ligi.
“See on selline vale meetod, midagi ei ole teha. Probleem ise on loomulikult olemas. Väga hirmutav. Aga ta on isegi defineerimata jäetud. Meile ei ole isegi andmed esitatud, kui palju tegelikult peredel, ja millistel peredel, on üldse elekter tuntav probleem, et ta tõesti ahistab. On räägitud, et eelmine aasta kolm protsenti eratarbimisest oli elekter ja see ei ole mingisugune surm, kui ta keskeltläbi tõuseb 10 protsendile. See ei olegi jällegi enamusele tegelikult nii suur löök, sest samal ajal kasvab ka majandus ja tulud,” rääkis Ligi.
Lisaks ei ole Ligi sõnul õige rääkida kasvavate hindade taustal ka riigieelarvelisest ülelaekumisest, sest eelarve on jätkuvalt defitsiidis ja ka igasugused kulud kasvavad. “Kui räägitakse, et meil mingisugust ülelaekumised on, siis see on ju vale. Meil on eelarve väga suures miinuses. Ei ole niimoodi, et me lihtsalt loobume eelarve tuludest ja siis hakkame mõtlema, et oot, aga meil on ju tegelikult abivajajad ka olemas,” rääkis Ligi.
Loe ka: Majandus- ja taristuminister Taavi Aas : Elektri hind jõuab sel talvel veel edasi kerkida
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
