www.minuaeg.com
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu numbrituvastuskaamerate kasutamist reguleerivad seadusemuudatused ning lõpetas 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise.
Parlament võttis vastu Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse (670 SE), mis reguleerib numbrituvastuskaamerate kasutamist Politsei- ja Piirivalveameti töös. Muudatustega nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise ning nende andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused, et kaamerate kasutamine toimuks selge, arusaadava ja parlamentaarse kontrolli all oleva mandaadi põhjal.
Seaduse kohaselt võib kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, kasutada kuritegude menetlemisel, aga ka kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või sellist ohtu sisaldava korrarikkumise kõrvaldamisel ning tagaotsitavate asukoha selgitamisel. Fotod tuleb seaduse kohaselt kustutada 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet.
Kui algselt nägi eelnõu numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu ette vaid Politsei- ja Piirivalveametile ja julgeolekuasutustele, siis menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt saab vastavaid andmeid kasutada ka Maksu- ja Tolliamet, kel on ka seni olnud andmetele ligipääs.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Andre Hanimägi.
Lõpphääletusel toetas seaduse vastuvõtmist 49 ja selle vastu hääletas 16 saadikut.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE), mille arutelu jäi teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu kohaselt on riigieelarve tulude maht järgmisel aastal 18,6 miljardit ja kulude maht 19,6 miljardit eurot. Investeeringuid on eelarves ette nähtud 1,3 miljardi euro ulatuses. Tulud kasvavad võrreldes tänavusega 843 miljonit eurot ehk 4,7 protsenti ning kulud 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 305 miljoni euro võrra ehk 32 protsenti.
Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot. Investeeringutena näeb valitsus maanteetaristusse ette 276,8 miljonit eurot, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust, ning raudteesse 684,2 miljonit, et muu hulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700-eurose tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunkti suuruse tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Rakenduvad ka varasemad tegevuskulude kärped: Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub tuleval aastal 94 miljoni euroni, millest Haridus- ja Teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Siseministeeriumi valitsemisalas eraldatakse palgatõusuks 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja Sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu.
Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti ning eelarves on selleks 210 miljonit eurot. Mootorsõidukimaksu soodustus laste eest ja alates 2026. aastast rakenduv kaheksa- kuni üheksakohaliste M-kategooria sõidukite maksustamine sarnaselt N-kategooriaga vähendab kogutava mootorsõidukimaksu summat 14 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse saavutamiseks suunatakse mootorsõidukimaksust riigimaanteede koondprojekti 48 miljonit.
Toimetulekutoetuse piiri tõstetakse eelnõuga 20 euro võrra 220 eurole ning pere iga alaealise lapse toimetulekupiir tõuseb 264 eurole, selleks eraldatakse eelarvest täiendavalt neli miljonit eurot.
Kui eilsel istungil tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi, siis täna pidas ettekande rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes vastas ka saadikute küsimustele. Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Toomas Uibo Eesti 200, Aivar Kokk Isamaa ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Neli fraktsiooni – Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon – tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 32, vastu aga 44 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.
Teiseks lugemiseks saab eelnõule muudatusettepanekuid esitada 22. oktoobril kella 17.15-ni. Vastuvõtmiseks peab 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbima Riigikogus ka teise ja kolmanda lugemise.
Veel seitse eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE). Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga, millega muudetakse senine valdkondlik ühendus valitsustevaheliseks organisatsiooniks.
Konventsiooniga ühinemine annab Eestile täisliikme staatuse ning võimaldab jätkuvalt osaleda organisatsiooni töös, sealhulgas navigatsioonimärkidega seotud standardite, soovituste ja juhiste loomises ja ajakohastamises. Organisatsiooni tegevuses on alates 1994. aastast riikliku liikme esindajana osalenud Transpordiamet.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE), mille eesmärk on soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ravikindlustusele ligipääsu.
Eelnõu kohaselt võib haiguslehel viibinud inimene naasta kohandatud tööle senise 61. päeva asemel juba 31. päeval. Seletuskirja kohaselt soodustab muudatus varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime taastumist.
Samuti muudetakse eelnõuga haigushüvitise arvutamise korda rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samaaegset maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi, kaotades senised lepingu sõlmimise piirangud.
Läbirääkimistel võttis sõna Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), millega täpsustatakse Euroopa Liidu direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses viidatud puudujäägid direktiivi ülevõtmisel.
Eelnõu puudutab avalikkuse, sealhulgas naaberettevõtete teavitamise kohustust ning ametiasutuste ülesandeid ja koostööd suurõnnetuste uurimisel. Seletuskirja kohaselt ei lisandu eelnõuga uusi nõudeid, kuid seadus muudetakse selgemaks.
Lisaks vähendab eelnõu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete halduskoormust, kuna kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (683 SE), mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi.
Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt reageerida arendustele, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.
Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp ning planeeringust teavitamise nõuded muutuvad paindlikumaks.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Rain Epler ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Jaak Aab.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli viis, vastu aga 45 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (681 SE), mille kohaselt ühineb Eesti inimesi sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 2006. aastal.
Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eestil koos teiste osalisriikidega tõhusamalt võidelda kaduma sundimise kui tõsise kuriteoga, millega piiratakse inimese vabadusõigust. Seletuskirja kohaselt näitab konventsiooniga ühinemine Eesti tahet ja valmidust tõkestada sunniviisilise kadumise juhtumeid ning abistada selle kuriteo võimalikke ohvreid, tagades neile õiguse heastamisele ja õiguskaitsele.
Eesti on toetanud konventsiooni väljatöötamist ja selles protsessis ka osalenud. Samuti on Eestile lähedane konventsiooni eesmärk ja sisu, arvestades Eesti ajaloolist kogemust repressioonidega. Võitlus karistamatusega on seletuskirja järgi Eesti välispoliitika üks prioriteete ning konventsiooniga ühinemine on sellega kooskõlas.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu (656 SE), mis on suunatud merealuse energia- ja sidetaristu paremale kaitsele.
Eelnõu eesmärk on suurendada vastutust kriitilise merealuse taristu kahjustamise eest ja tõsta sellise teo eest ette nähtavaid karistusi, et heidutada võimalikke kurjategijaid ning tagada kuritegude toimepanijate tõhusam vastutusele võtmine.
Eelnõu järgi saab karistada kurjategijaid, kes on kahjustanud Eestiga seotud infrastruktuuri Eesti majandusvööndis ja mandrilaval. Ühtlasi suurendatakse eelnõuga karistusmäärasid kriitilise merealuse taristu kahjustamisega seotud kuritegude eest, kriminaliseeritakse niinimetatud tellitud vandalism ja lubatakse olulises ulatuses vara kahjustamise kriminaalasjades jälitustegevust, et vaenulike välisriikide hübriidrünnakutega paremini võidelda.
Lisaks laiendatakse eelnõuga karistusõiguse kehtivust Eesti välisesinduste valdustes toime pandud süütegudele ja väljaspool Eestit toime pandud tegudele, millega rikutakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõudeid.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (695 SE), millega viiakse Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiiviga, mille puhul on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetlused.
Eelnõuga tuuakse muu hulgas selgemalt esile inimese kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom, täiendatakse seadust alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigusega saada menetluse üldise käigu kohta teavet ning nähakse ette sagedasem kohustuslik vahistuse kontroll juhtudel, kui inimest süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja mobiilside turu konkurentsi suurendamise ja numbriliikuvuse kiirendamise kava“ eelnõu (658 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus töötaks välja ettepanekud, kuidas lühendada mobiiltelefoni numbri teisaldamise aega ühest Eestis tegutsevast sideettevõttest teise, võimaldada tulevikus reaalajas numbriliikuvust ning tagada läbipaistvam hinnakujundus ja aus konkurents sideteenuste turul. Esitajate hinnangul ei taga praegune hinnakujundus ja numbriliikuvuse korraldus Eesti sideturul tarbijatele piisavat läbipaistvust ega võrdseid võimalusi.
Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 17 ja üks saadik jäi erapooletuks, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 poolthäält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE), millega sooviti langetada põhitoiduainete ehk juur- ja köögiviljade, piima, liha, teravilja, kalatoodete ja munade käibemaksumäär alates järgmise aasta 1. juulist 24-lt üheksale protsendile. Algatajate sõnul aitaks muudatus pidurdada toiduhindade tõusu mõju, toetada väiksema sissetulekuga inimesi, elavdada tarbimist ning tugevdada toidujulgeolekut ja põllumajandussektori konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova. Kõnega esinesid ka Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 37 ja selle vastu oli 21 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (625 SE), millega sooviti vabastada puuetega inimesed mootorsõiduki aastamaksust. Algatajate sõnul aitaks muudatus vähendada puuetega inimeste maksukoormust ja toetaks nende igapäevast toimetulekut.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 40 ja vastu 10 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu kuulas ära sotsiaalministri ettekande
Tänasel istungil andis Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ülevaate sotsiaalminister Karmen Joller, kes enda sõnul juhib kaht väga suurt tulemusvaldkonda: tervist ja heaolu. Tema sõnul on Sotsiaalministeerium astumas otsustavaid samme, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi paremini integreerida.
Jolleri sõnul on tervisevaldkonnas seatud eesmärgiks, et Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvaks ning ebavõrdsus tervises väheneks. „Heaolu valdkonnas on eesmärk, et Eestis oleksid inimesed hoitud, et ebavõrdsus ja vaesus väheneks ning et toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu,“ ütles ta.
Lähiaja ühe olulisima teemana tõi minister esile tervishoiu rahastamise. Tema sõnul on Tervisekassa järgnevate aastate eelarvedefitsiiti nii sotsiaalmaksu parema laekumise kui ka sisemise tõhustamisega tunduvalt vähendatud. „Me kasutame jätkuvalt Tervisekassa reserve, aga plaanitust oluliselt vähem ja need reservid ei lähe täiesti nulli 2029. aastaks,“ ütles Joller, kelle sõnul aitab see hoida tervishoiuteenuste kättesaadavust püsivana järgmisel neljal aastal, mil viiakse ellu vajalikud muutused.
Edasiste sammude hulgas on Jolleri sõnul haiglavõrgu korrastamine, dubleerimiste kaotamine, esmatasandi arstiabi kvaliteedi ühtlustamine ja e-konsultatsioonide kasutamise suurendamine. „Samuti koostame ettepanekud tervishoiu jätkusuutlikuks rahastamiseks ja teenuste strateegiliseks ostmiseks, et tagada ravikindlustuse vahendite mõju. Töös on ka analüüs tervishoiu rahastamise hetkeolukorrast ja jätkusuutlikkuse tagamise võimalustest. Oluline on see, et säiliks solidaarne tervishoiusüsteem,“ kinnitas ta.
Heaolu valdkonnas on Jolleri sõnul lisaks toimetulekutoetuse tõstmisele plaanis jälgida eriti hapras seisus inimesi, näiteks vähendada üksikvanemaga peres kasvavate laste vaesusriski. „Me maksame toitjakaotustoetust, mis ei sõltu näiteks lahkunud vanema pensionist või varasemast palgast,“ ütles sotsiaalminister ning lisas, et üle vaadatakse ka puuetega inimeste toetamise süsteem. Lisaks nimetas ta Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 ülesehitamist nii, et tulevikus saaks vajadusel toetusi ja teenuseid kaasajastada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eero Merilind Reformierakonna, Riina Solman Isamaa, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Stig Rästa Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik.
Istungi järel on Riigikogu liikme Timo Suslovi algatusel plaanis moodustada Eesti-Tuneesia parlamendirühm.
Istung lõppes kell 00.30
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
