Meediavahi podcast Pealinnas oli pühendatud rohelistele teemadele: maailma kliimatippkohtumine Glasgows, Euroopa ja Eesti rohelise partei perspektiiv ning rohelise partei vaade Tallinna koalitsioonikõnelustele. Allan Alaküla saatepartneriks oli Erakonna Eestimaa Rohelised kaasesimees, endine Tallinna abilinnapea Zuleyxa Izmailova.
Alaküla sõnul juhtub harva, et Eesti valitsuse ettepanekud langevad kokku Vene presidendi jutupunktidega, aga Glasgow´s Kaja Kallase poolt maailmale pakutud metsaraie e-arvestuse tööriistakast on just see, mille vajadusele viitas sama konverentsi videopöördumises Vladimir Putin.
Izmailova sõnul on statistikast ja arvestusest siiski olulisem, et elusloodust ja metsa kaitstaks reaalsete otsustega. „Euroopa Liidu toega saaksime praegu muutuda teistele eeskujuks ja mitte oodata teiste järele. Muidu me takerdumegi jälle protseduuride arutamisse ja midagi paremaks ikka ei lähe,” ütles Izmailova.
Kliima pole Eesti ühiskonnas piisavalt oluline teema
Rääkides Eesti rohelistest kinnitas, Izmailova, et roheline laine on Saksamaalt, Belgiast ja Põhjamaadest ka Eestisse jõudnud. „Mingil määral on meie rohelised ka parlamendivälise erakonnana poliitikat mõjutamas, näiteks metsa-aktivismis. Aga muidugi tuleb meil jõuda ka peamistesse poliitilistesse esinduskogudesse,” nentis ta. „Indrek Tarand oli küll roheliste fraktsioonis europarlamendis, aga Eesti suunas ta tööd ei teinud ja oma partei puudumisel jäi tema mõju olematuks.”
Alakülale meenutas roheliste lugu Eesti Ajakirjanike Liidu käekäiku. „90-ndate lõpul polnud mul vähimatki kahtlust, et maailma tugevaimate ametiühingute, sh ajakirjanike omade, tuules saab sellele uus elu anda ka Eestis. See ei õnnestunud aga isegi siis, kui Põhjamaade meediafirmad suurema osa Eesti meediast kokku ostsid,” rääkis Alaküla. „Meie senise kogemuse järgi ei pruugigi meil tekkida ka tugevat rohelist erakonda, kuigi nii Soomes, Rootsis kui Taanis on nad kõik tegijad.”
Izmailova möönis, et kliima pole Eesti ühiskonnas praegu piisavalt oluline küsimus: „Meie, roheliste, asi ongi aga mõelda, kuidas inimesi aktiveerida, et nad oskaksid rohelisemat poliitikat nõuda.”
Alaküla küsis, et miks juhtus nii, et rohelised ei jõudnud kohalikku volikokku Tallinnas ega Kirde-Eesti tööstuslinnades, kus keskkonnateemad siiski on ka laiematele hulkadele silmaganähtavad. Ja ainus edu saatis erakonda puhta loodusega idüllis Kagu Eestis. „Kas Antslast kujuneb nüüd rohelise erakonna pealinn,” nokkis Alaküla.
Izmailova seletas, et Karula kaitsealal inimesed on tõesti loodusteadlikud, aga seal oli väga suur roll ka kohalikul poliitilisel olukorral, kus vajati muutust. „Ja muidugi pühendas erakonna kaasesimees Kaspar Kurves palju energiat, et oma koduvallas hea tulemus teha,” möönis erakonna teine kaasesimees.
Tallinna kohta rääkis Izmailova, et rohelised linnaruumi teemad olid kampaanias laialt esindatud isegi tavaliselt konservatiivsele poolele kalduvates parteides, teistest rääkimata. „Konkurents oli tihe. Nimekirja koostamisega oli suuri raskusi ja finantseerimise algus hilines,” võttis ta kokku ebaedu põhjused pealinnas.
Kersti Kaljulaid roheliste erakonda?
Rohelise erakonna kaasjuht Kaspar Kurves on teatanud, et tema enam juhiks ei kandideeri. Kas juhi kohale on üldse konkurentsi loota, küsis Alaküla.
„Minu tiimis on inimesi, kes mu taandumist erakonna asejuhi kohalt ei soovi, aga ma siiski arvan, et mul on vaja võtta mingi teine roll. Valimised on 20. novembril. Mõned kandidaadid juba on end üles andnud, keda praegu on siiski veel vara nimetada. Aga see inimene või inimesed võiks tulla ka väljastpoolt erakonda, nende seast, kes täna liikmed veel pole,” rääkis Izmailova.
Alaküla sedastusele, et poliit-turul on praegu kõige tuntum vaba pruut Kersti Kaljulaid vastas Izmailova: „Ei me ei ole Kerstiga sellest rääkinud veel. Aga võib-olla peaksime. Kuna meil on elurikkuse ja metsade majandamise suhtes üsna erinevad vaated, siis see kõnelus võib muidugi tulla pikem.”
Lõpetuseks küsis Alaküla, kas Izmailoval on oma kogemustele tuginedes mõni hea nõuanne Keskerakonnaga koalitsiooniläbirääkimisi pidavatele sotsidele, kes on volikogu jõuvahekordi arvestades kui kummipaat jäälõhkuja lainetes. „Sotsidel on see probleem, et nende manifest koosnes seitsmest punktist, nüüd tuleb neil hakata programmi alles kirjutama ise juba läbirääkimiste laua taga istudes. Samas Keskerakonna programm sisaldab ka kõike sotsidele olulist, küsimus on ainult proriteetides,” rääkis endine Tallinna abilinnapea.
Kuigi Izmailova peab väga tõenäoliseks, et Keskerakonna ja sotside koalitsioonileping sünnib, siis võimumängus seal taustal ei saa tema sõnul ka välistada, et Keskerakond saab volikogus mõned lisahääled ilma sotsideta. „Kui mina oleks Keskerakonna esindaja, siis ma küll püüaks leida alternatiive, et kõik munad poleks samas korvis,” lõpetas Izmailova.
