Psühholoogid Gary Lupyan ja Daniel Swigley viisid läbi uurimistöö, mille käigus näitasid nad 20 osavõtjale poes teatud tooteid ning palusid need meelde jätta. Pooled osavõtjatest korrutasid kõva häälega toodete nimesid, et see meelest ära ei läheks, ülejäänud aga vaikisid.
Tulemusena selgus, et need, kes kõva häälega kordasid, mäletasid paremini antud tooteid ning leidsid nad kiiremini üles. Teadlased on juba varem välja selgitanud, et iseendaga rääkivad inimesed on tavaliselt intelligentsemad. Iseendaga rääkides aktiveerid sa oma sensoorse mehhanismi. See aga aitab sul paremini meeles pidada asju, sest sa visualiseerid sõna ja oled võimeline tänu sellele tegutsema. Kui sa kordad ühte sõna kõva häälega, aitab see sul paremini asju ära tunda. Loomulikult on sellest kasu ainult siis, kui sa tead, mida sa tahad. Näiteks on banaan kollast värvi ja sa tead, mismoodi banaan välja näeb. Kui sa ütled sõna banaan kõva häälega, siis kujutab su aju silmapilkselt ette banaani. Kui sa aga ei tea, kuidas banaan välja näeb, siis pole sul kasu sellest, kui sa seda kõva häälega kordad. Rääkides iseendaga, lood sa korra oma mõtetes. Igaühel meist on erinevat tüüpi mõtted.
Enamikul neist on loogika sees, teistel jälle mitte. Kujuta näiteks ette, et sa oled kellegi peale vihane ja et sa tahaksid talle haiget teha, siis iseendaga rääkimine mõjub nii nagu oleksid sa iseenda psühholoog. Sa vabaned vihast kaaludes poolt ja vastu argumente ning see võimaldab sul kiiremini maha rahuneda. See tähendab, et sa oled piisavalt intelligentne, et keskenduda ainult sellele, mis on oluline ning viia oma seatud eesmärgid alati ellu. Lühidalt öeldes oled sa tõeline geenius. Iseendaga rääkimine on hea, sest see muudab su aju veelgi täiuslikumaks, see ei tee sinust hullu ja imelikku inimest, vaid sul on lihtsalt parem keskendumisvõime.
2 psühholoogi tõestasid ühes uurimistöös, mille tulemused avaldati teaduslikus ajakirjas European Journal of Social Psychology, et sisemine monoloog võib olla väga motiveeriv ning aidata meil toime tulla keeruliste töödega. Sa võid iseendaga rääkimiseks kasutada selliseid motiveerivaid lauseid nagu : “Sa suudad seda teha! ” ja teisi samasuguseid enesehinnangut tõstvaid lauseid, mis annavad häid tulemusi.Iseendaga rääkimine stimuleerib aju tegevust ning aitab korda luua mõtetes ja leida parim võimalikest lahendustest. Mõne lause kordamine võib muuta sinu arusaama sellest.
See võib parandada sinu enesetunnet, panna sind end tundma targemana, intelligentsemana ja tugevamana.Iseendaga rääkimine aitab maandada stressi, viha ja teisi negatiivseid tundeid. Seega on iseendaga rääkimine parim teraapiavorm, sest mitte keegi pole sinu heaolust rohkem huvitatud, kui sina ise. Kui üldse saaks ühte inimest geeniuseks pidada, siis on selleks kindlasti Albert Einstein. Ja kas sa tead, et tema armastas palju üksi rääkida. Ta pani lausa oma mõtted paberile kirja ja teda peeti skisofreenikuks, kes rääkis iseendaga ka avalikkuse seas.
“Ma leidsin abi alles siis, kui üks minu kursusekaaslane viis mind psühhiaatriahaiglasse. Ma oleksin järgneval päeval endalt elu võtnud. Mul läks õnneks, sest seal psühhiaatriahaiglas ma tõesti sain seda tähelepanu, mida mul vaja oli,” rääkis pikki aastaid depressiooni põdenud Hedvig Madisson saates Tallinna Panoraam.
Järjest enam noori vaevleb vaimse tervise probleemide käes. Teismelistest tüdrukutest lausa iga neljas on kogenud depressiooni ja suitsiidimõtteid. Hedvigil, kes täna tegutseb Eesti Noorte Vaimse tervise Liikumises kogemusnõustajana, tekkis depressioon juba varases teismeeas. Ent ometigi kulus kaheksa pikka aastat, enne kui ta abi sai.
“Ma leidsin need spetsialistid, kes mind tänaseni toetavad,“ rääkis Hedvig. „Tegelikult psühhiaatriahaigla ei ole üldse selline hirmus koht, sinna tasub alati pöörduda. Paljudel tekib depressioon ilma mingisuguse kindla algsündmuseta. Sellepärast on vahel raske aktsepteerida, et inimene on depressioonis. Mina aga elasin lapsepõlves üle umbes 13-14 aastat füüsilist, vaimset ja seksuaalset väärkohtlemist. Üks hetk see lihtsalt viis selleni, et vaimne tervis ei pidanud vastu enam.”
Rõõmu saab tunda ka pärast mustas augus olemist
Hedvigi lugu on näiteks sellest, et ka kõige raskematest olukordadest on väljapääs olemas. Kõige olulisem on mitte jääda oma murega üksi. Depressiooni on võimalik ravida.
“Mina ütleks kindlasti seda, et nende muredega on võimalik elada ja tunda rõõmu,“ lausus Hedvig. „See võib sellel hetkel muidugi tunduda täiesti võimatu. Kui sa oled depressioonis, siis sul ei ole väga seda lootust ja sul ei ole seda energiat. On niisugune tunne, et sa ei naudi enam mitte midagi. Võibolla tunned ennast üksinda, et inimesed ei hooli.“
Hedvigi sõnul on võimalik leida need õiged inimesed enda kõrvale, kes päriselt hoolivad ja aitavad.
„See abi on ka olemas, on olemas need ägedad spetsialistid ja toetajad,“ lausus ta. „On võimalik tunda tõsist rõõmu ka peale neid raskeid episoode, peale seda augus olemist.”
Kurb on aga fakt, et Eesti on alaealiste enesetappude poolest maailmas esimeste seas. Abi vajavate noorte arv on aina suurenev. Vaimse tervise MTÜ peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on kõige olulisem olla oma lähedaste ja sõprade jaoks olemas, osata märgata ja mõista.
Empaatiline kohalolu ja lootus, et läheb paremaks
“Hästi oluline on empaatiline kohalolu, et ma proovin aru saada, mis teises päriselt toimub,“ lausus ta. „Ja ma kohe ei ütle, et kuule mõtle positiivselt. Hästi tihti noortele öeldakse, et sa oled nii noor, ilus, kena inimene. Sul ei tohiks midagi olla või et saa sellest üle.”
Oidermaa sõnul ei peaks kohe hakkama andma soovitusi, et kuule proovi jalutamas käia või vaata mingit naljakat sarja. „Vaid korra lihtsalt oleks ja kuulaks ja prooviks tunnetada, et mis teises toimub ja seda kuidagi mõista. Aga samal ajal enda sees hoida seda lootust, et asi läheb paremaks,” rääkis ta.
Lastehaiglasse pöördub iga kuu umbes 10 kuni 14 suitsiidkatse järgset noort. Suurem osa depressiooni, ärevuse või muude vaimse tervise probleemidega võitlevaid noori ei jõua haiglaravile ning nad ei oska ka abi otsida Tihti ei taheta murest oma vanematele rääkida. Kuid tegelikult peaks abi alguse saama just kodust.
Abi peaks algama kodust
“Heal juhul algab see kodus, suitsiidse noore abi algab sellest, et me saame teada, kes on suitsiidne. See tähendab, et see algabki sellest, et me küsime selle kohta. Ja kui noorel on selliseid mõtteid, siis me kuulame need mõtted ära,” rääkis Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater Ere Vasli. “Kui on tegemist enesetapu mõtetega või elutüdimus mõtetega, siis pöörduda perearstile või siis võtta ka ühendust peaasi.ee e- nõustamisega või ka noortekeskusega,” lisas ta.
Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ütles, et kui noortel tekkivad raskused ja kriisid, siis see on keeruline aeg.
„Suured inimesed ei oska õigel ajal märgata, et laps on sattunud ummikusse,“ rääkis ta. „See, kuidas teismeline käitub, mis on tema vajadused ja kuidas temaga kontakti leida, see on tegelikkuses midagi, mida oleks kiirelt vaja üle Eesti kõikidele vanematele õpetada.“
Lind sümboliseerib vabadust ja probleemide vältimist. Mõnikord tahaksid sa lihtsalt lennata, lahkuda ja kõik maha jätta. Unistad rahulikust ja muretust elust, kuid praegu tead, et see ei pruugi kohe juhtuda.
✨ Iga toetus, olgu suur või väike, on minu jaoks väga oluline – see annab märku, et see, mida loon, läheb kellelegi päriselt korda.🙏 Toeta siin 👉 Toeta minu tööd – aitäh, et oled kaasas!💖
