Psühholoogid Gary Lupyan ja Daniel Swigley viisid läbi uurimistöö, mille käigus näitasid nad 20 osavõtjale poes teatud tooteid ning palusid need meelde jätta. Pooled osavõtjatest korrutasid kõva häälega toodete nimesid, et see meelest ära ei läheks, ülejäänud aga vaikisid.
Tulemusena selgus, et need, kes kõva häälega kordasid, mäletasid paremini antud tooteid ning leidsid nad kiiremini üles. Teadlased on juba varem välja selgitanud, et iseendaga rääkivad inimesed on tavaliselt intelligentsemad. Iseendaga rääkides aktiveerid sa oma sensoorse mehhanismi. See aga aitab sul paremini meeles pidada asju, sest sa visualiseerid sõna ja oled võimeline tänu sellele tegutsema. Kui sa kordad ühte sõna kõva häälega, aitab see sul paremini asju ära tunda. Loomulikult on sellest kasu ainult siis, kui sa tead, mida sa tahad. Näiteks on banaan kollast värvi ja sa tead, mismoodi banaan välja näeb. Kui sa ütled sõna banaan kõva häälega, siis kujutab su aju silmapilkselt ette banaani. Kui sa aga ei tea, kuidas banaan välja näeb, siis pole sul kasu sellest, kui sa seda kõva häälega kordad. Rääkides iseendaga, lood sa korra oma mõtetes. Igaühel meist on erinevat tüüpi mõtted.
Enamikul neist on loogika sees, teistel jälle mitte. Kujuta näiteks ette, et sa oled kellegi peale vihane ja et sa tahaksid talle haiget teha, siis iseendaga rääkimine mõjub nii nagu oleksid sa iseenda psühholoog. Sa vabaned vihast kaaludes poolt ja vastu argumente ning see võimaldab sul kiiremini maha rahuneda. See tähendab, et sa oled piisavalt intelligentne, et keskenduda ainult sellele, mis on oluline ning viia oma seatud eesmärgid alati ellu. Lühidalt öeldes oled sa tõeline geenius. Iseendaga rääkimine on hea, sest see muudab su aju veelgi täiuslikumaks, see ei tee sinust hullu ja imelikku inimest, vaid sul on lihtsalt parem keskendumisvõime.
2 psühholoogi tõestasid ühes uurimistöös, mille tulemused avaldati teaduslikus ajakirjas European Journal of Social Psychology, et sisemine monoloog võib olla väga motiveeriv ning aidata meil toime tulla keeruliste töödega. Sa võid iseendaga rääkimiseks kasutada selliseid motiveerivaid lauseid nagu : “Sa suudad seda teha! ” ja teisi samasuguseid enesehinnangut tõstvaid lauseid, mis annavad häid tulemusi.Iseendaga rääkimine stimuleerib aju tegevust ning aitab korda luua mõtetes ja leida parim võimalikest lahendustest. Mõne lause kordamine võib muuta sinu arusaama sellest.
See võib parandada sinu enesetunnet, panna sind end tundma targemana, intelligentsemana ja tugevamana.Iseendaga rääkimine aitab maandada stressi, viha ja teisi negatiivseid tundeid. Seega on iseendaga rääkimine parim teraapiavorm, sest mitte keegi pole sinu heaolust rohkem huvitatud, kui sina ise. Kui üldse saaks ühte inimest geeniuseks pidada, siis on selleks kindlasti Albert Einstein. Ja kas sa tead, et tema armastas palju üksi rääkida. Ta pani lausa oma mõtted paberile kirja ja teda peeti skisofreenikuks, kes rääkis iseendaga ka avalikkuse seas.
Loe edasi SIIT
Allikas, kodusedlood
