Paljud meist on õnnelikud lapsevanemad, kas siis oodatult või ootamatult, aga ikkagi lapsevanemad. Kuid viimasel ajal suureneb pidevalt nende meeste hulk, kellel vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestu isaks saada. Et üks munarakk õnnelikult seemnerakuga kokku viia, on muidugi vaja kahte korras osapoolt, seega kahte viljakat inimest.
On teada, et 10-20 % peredel on probleeme soovitud laste saamisel. Nii viljakaks osutumisel kui ka probleemide korral lapse saamisel on kaks osalist ja põhjuseid tuleb ka otsida mõlemalt poolt. Viljatuse põhjustena ongi 30%-l juhtudest naise haigus, 30% mehe madal viljakus ja 40%- l juhtudest mõlema partneri probleemid. Kuigi eesti noorte meeste viljakusnäitajad on üle Euroopa keskmise ja tõenäoliselt kõrgeimad Skandinaavia ja Balti regioonis, tuleb siiski tunnistada, et igal kümnendal noorel eesti mehel esineb uuringute alusel mingil põhjusel viljakusnäitajate langus. See on meie madalat iivet arvestades ohtlik tendents.
Võimetus mitte saada last võib olla väga stressitekitav ja masendav, kuid käesoleval ajal on saada mitmeid mehe viljatuse ravi meetodeid. Nendeks on meetodid, mis haaravad kas ainult meest, naist või mõlemat.
Mehepoolsed viljatuse põhjused
Viljakust mõjutavad tegurid meestel võib jagada laias laastus järgmiselt: geneetiline ja varase arengu keskkond, mehe eluviis ja teda ümbritsev keskkond ning kolmandaks suguorganeid kahjustavad haigused.
Väga oluliseks nn. looduse poolt kaasaantud teguriks lisaks geneetilisele pagasile on ema eluviisid raseduse ajal. Näiteks võib ema suitsetamine raseduse ajal vähendada poja viljakust enam kui 20% võrra. Eluviisi teguriteks, mida tegelikult saab igaüks ise reguleerida ja mis põhjustavad väga suurel hulgal viljatust, on järgnevad: suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaalulisus, ületöötamine (energia defitsiit, juhuslikud seksuaalsuhted, sugulisel teel levivad infektsioonid ja anaboolsete steroidide kasutamine.
Viga seemnerakkudes
Kõige sagedasem mehepoolsem probleem on viga seemnerakkudes. Näiteks spermatosodide üldarv on väike, mis tähendab, et seemnevedelikus on liiga vähe spermarakke. Teine suur probleemide põhjustaja on seemnerakkude liikuvuse häiretes: spermatosoidid ei liigu nii nagu nad peaksid. Ning kolmandaks – spermateed on mingil põhjusel blokeeritud ja sperma ei jõua sihtkohta.
Üks väga sage probleem on ajutine sperma tootmise vähenemine. See võib juhtuda siis, kui munandid on viga saanud, nagu näiteks on need olnud liiga kaua kuumas või on mees tarvitanud kemikaale või ravimeid, mis mõjutavad sperma tootmist.
Viibimine liiga kaua kuumas vannis või liiga kitsaste pükste kandmine, mille tõttu munandid surutakse kehale liiga lähedale, tõstab munandite temperatuuri ja sellega halvendatakse spermatoisoidide moodustumist. Seega nii sülearvuti, mis töötades kipub soojenema, pikaaegne süleshoidmine või pikk autosõit, kus samuti on munad pikka aega soojas, ei ole viljakuse seisukohalt soodsa mõjuga.
Ja eelpool mainitud suitsetamine ja rohke alkoholi tarvitamine vähendab spermatosoidide arvu, mis viib tihti viljatuseni.
Suguorganeid kahjustavad haigused
Haigustel on oluline roll viljatuses. Eelkõige on need suguteede põletikud, näiteks suguhaigused ja eriti ravimata suguhaigused ja kroonilised põletikud, kuid ka kõik läbipõetud põletikud ja prostatiit ning geneetilised põhjused võivad olla otseselt viljatusega seotud. Reproduktiivorganite haigustest on sagedasemad põhjused munandi veenilaiend, mumpsi tüsistusena tekkiv munandi taandareng ja krüptorhism ehk munandi laskumishäire.
Keskkonnast tingitud põhjused
Teatud keskonnategurid, nagu näiteks kuumus, mürgid ja kemikaalid, võivad vähendada sperma tootmist või selle funktsiooni. Nendeks võivad olla näiteks pestitsiidid. Neil meestel, kes on kokku puutunud selliste mürkidega nagu etüleendibromiid ja orgaanilised fosfaadid, on vähenenud spermatosoidide hulk. Seda on uuringutes seostatud ka munandivähi tekkega neil meestel, kes töötavad põllumajanduses või elavad põllumajanduspiirkondades.
Raskemetalli ühendid. Kokkupuude nendega võib põhjustada meeste viljatust.
Kiiritus või röntgenkiirgus vähendavad sperma tootmist ja selle taastumine võib võtta mitmeid aastaid. Väga suure annuse kiirituse puhul võib aga spermaproduktsioon olla lõplikult vähenenud.
Testiste kuumenemisest oli eelnevalt juttu. Kasu ei too liiga tihe sauna või kuumaveevannide kasutamine ega ülikitsaste riiete kandmine täpselt nii nagu ka pikk rattasõitki (nii ülekuumenemise oht kui ka peenise tundetus ja erektsioonihäirete tekke võimalus).
Ning teada on ka see, et 20% viljatuse juhtudest ei leitagi selle põhjust.
Viljatuse tundemärgid
Mehepoolse viljatuse peamine sümptom on võimetus mitte last saada ehk naist viljastada. Sageli ei saagi eriti muid väga kindlaid sümptomeid nimetada ega välja tuua. Mõnikord on tegu kaasasündinud hormonaalse tasakaalu häirega või eelmainitud spermateede blokeerumisega. Kuid võivad esineda ka järgmised tundemärgid:
Seksuaalprobleemid, nagu näiteks orgasmi saamise raskus (hilinenud ejakulatsioon) või erektsioonihäired
Munandipiirkonna valu, turse või tükitunne munandis
Keha ja näo karvkatte vähenemine või muud hormonaalsele või kromosomaalsele häirele viitavad tunnused.
Arsti juurde
Arsti poole peaks pöörduma, kui vähemalt ühe aasta jooksul peale proovimist pole soovitud rasedust tekkinud. „Proovimine” tähendab kaitsmata sugulist vahekorda keskmiselt kaks kuni kolm korda nädalas. Samuti tuleks arsti juurde pöörduda erektsiooni või ejakulatsiooniprobleemide, madala seksuaaltungi või seksuaalhäire olemasolu korral, kui esineb valu, ebamugavustunne või tükk munandipiirkonnas, madal spermatosoidide hulk (vähem kui 20 miljonit spermatosoidi milliliitris spermas), kui on varem esinenud munandi-, eesnäärme- või seksuaalprobleeme või on olnud kubemepiirkonna, munandite, peenise või skrootumi operatsioone.
Pöörduma peaks meestearsti poole, kusjuures perearsti saatekirja meestearstile pöördumiseks vaja ei ole.
Mida küsida arstilt viljakuse kohta
• Kas elustiili faktorid, nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine või stress võivad mõjutada viljakust?
• Kas minu töö või partneri töö võivad olla probleemide põhjustajaks?
• Kas on olemas mittemeditsiinilisi võimalusi nagu näiteks lõõgastumise või meditatsioonimeetodeid, mis võivad aidata rasestumisele kaasa?
• Kas peaksin jätkama praegu viljatuse põhjuste väljaselgitamist või peaksin ootama?
• Milliseid analüüse ja uuringuid peaksime tegema, et viljatuse põhjused välja selgitada?
• Kui palju need maksavad?
• Millised on ravivõimalused ja kui palju need maksavad?
• Millises ulatuses on need uuringud ja ravi haigekassa poolt kompenseeritud?
• Kui suur on eduprotsent Eesti keskustes arvestades laste sündi iga raviprotseduuri kohta eraldi?
• Millist ravivõimalust te meie diagnoosi puhul pakute ja mis on selle hind?
• Kui palju see viljakusravikliinik, mida te meile soovitate, on neid protseduure teinud? Milline on laste sündimuse eduprotsent seal?
• Kas te saate meid kokku viia mõne paariga, kes on selle protseduuri läbinud?
Kuidas toimib meeste viljatuse diagnoosimine?
Meeste viljatuse diagnoosimine on mitmeetapiline tegevus.
Diagnoosimist alustab arst enamasti küsimustega sinu praeguste kaebuste ja varasemate terviseprobleemide kohta, vajadusel täidate viljatuse kohta koostatud küsimustikke ning seejärel toimub läbivaatus, mille käigus kontrollitakse organismi üldist ning reproduktiivorganite seisundit.
Spermatogeneesi hindamiseks tuleb meestel anda spermaanalüüs. Viljakusprobleemidega meestel tuleks anda vähemalt 2 spermaanalüüsi. Spermaanalüüsis hinnatakse sperma mahtu, spermatosoidide kontsentratsiooni, liikuvust, seemne- ja põletikurakkude arvu spermas.
Meestearsti juures teostatakse viljatuse puhul ka vereanalüüsid suguhormoonide hindamiseks. Täiendavad uuringud, mis täpsustavad viljakusnäitajate languse põhjusi, määrab arst hiljem vajadusel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mehepoolne viljatus on süvenev probleem. Tihti on mehepoolsel viljatusel põhjused, mis sageli omavad mõjusid üldtervisele, olles umbes 98% juhtudest lahendatav.
Allikad:
www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2008/
www.webmd.com
www.mees.eu/artikkel/millised-on-peamised-meeste-viljatuse-pohjused.html