Huvitavat

Irja Lutsar: Selline oht on, et lõpuks ühiskond ise kaotab koroonapiirangud ära

„Selline oht on alati, et lõpuks ühiskond ise kaotab piirangud ära,“ sõnas endine teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar kommenteerides tänast meelelahutusasutuste poolt tulnud avalikku teadet, milles lubatakse alates 11. märtsist kaotada iseseisvalt kõik koroonapiirangud. „Ei, ma ei arva, et see on hea, targem on ikka seda olukorda juhtida. Me oleme soovitanud siin varasemalt ventiilimeetodil piirangute leevendamist, kus siis alguses leevendatakse üht piirangut, nädala pärast järgmist jne.“

Lutsar rõhutas, et inimesed peaks ennekõike ikka ise mõistlikke otsuseid langetama. „Kui olla kuskil väga halvasti ventileeritud ruumis, kus on palju rahvast, siis tuleb mask ette panna või kui ollakse nakatunud, siis ei lähe kuhugi, mis sest, et sümptomeid ei ole,“ ütles ta. „See on inimeste enda otsus ka, et mida on mõistlik teha ja mida ei ole mõistlik teha.“

Peremeditsiini professor ja teadusnõukoja liige Ruth Kalda sõnul on veel vara kõigist viiruse levikut piiravatest sammudest loobuda. „Meie haiglates on veel väga palju koroonapatsiente ja viirus levib laialdaselt,” nentis ta. „Ehkki haiglaravi vajajate hulk on hakanud aeglaselt langema, on praegu koroonaviirusega patsiente haiglates veel väga palju  – 627 patsienti, neist 286 sümptomaatilise COVIDi tõttu. Väga suur on ka perearstide töökoormus ja seal ei ole leevenemist veel märgata.”

Matemaatilise statistika professor Krista Fischer nentis, et koroonapasside meede on kestnud kauem, kui oli algselt planeeritud. „Nende kehtestamise ettepanek ei tulnud küll teadusnõukoja poolt, aga me olime sellega nõus, sest tol hetkel oli näha väga suurt erinevust nakatumises vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vahel,“ selgitas ta. „Aga tegelikult me ei mõelnud, et see peaks kehtima kauem, kui selle sügisese laine lõpuni.“

Omikronitüve puhul pole Fischeri sõnul nii suurt erinevust nakatumises märgata ning selle valguses tuleks meetmeid kohandada. „Väga pikale on see aeg veninud, kus inimesed kes tõepoolest võib-olla ei saa mingil põhjusel vaktsineerida, on jäänud kõrvale,“ nentis ta. „Tuleb mõelda, et mida me saaksime ikkagi nakkuse leviku tõkestamiseks teha, aga mis oleks natuke vähem inimesi eristav kui see koroonapass.“




Tänane covid on hoopis teist moodi haigus

Lutsari sõnul on meil täna tegemist hoopis teise haigusega kui 2020. aastal. „2020. aastal oli tegu haigusega, millest me mitte midagi ei teadnud,“ ütles ta. „Me nägime, mis juhtus Euroopa intensiivravi osakondades Itaalias ja Prantsusmaal – intensiivraviosakonnad olid täiesti täis väga raske hingamispuudulikkusega inimesi. Praegu on meil hoopis teine haigus. Meil on praegu palju nakatunuid, Eestis ma usun on 10 000 nakatunut päevas ilmselt see arv. Sest paljud on väga kergelt nakatunud ja kes kodus teeb positiivse kiirtesti, see ei lähegi enam PCR testi üle tegema.“

Isolatsioonist rääkides oli Lutsar seda meelt, et seda kohustust võiks leeveneda. „Paljusid valdkondi häirib see isolatsioonivajadus,“ nentis ta. „Haige inimene loomulikult peab kodus olema ja ma ei taha öelda, et keegi peaks haigena tööle tulema. Aga inimene, kellel ei olegi ühtegi sümptomit, et kas ta peab tingimata kodus olema 10 päeva, ma ei ole selles väga veendunud enam.“

Lutsari sõnul levib täna Eestis valdavalt omikronitüvi ning delta tüve on jäänud väga vähe. „360-st viirustüvest, mis me eelmisel nädalal sekveneerisime, oli üheksa delta tüve,“ märkis ta. „Aga need delta tüved olid haiglatüved, mis võib ka tähendada seda, et nad ei pärine eelmisest nädalast, vaid pärinevad varasematest nädalatest. Valdavalt põetakse ikka omikronitüve ning peaaegu 50 protsenti on omikron-1 ja teine pool omikron-2“

Kahe omikronitüve vahel Lutsari hinnangul suurt erinevust ei ole märgata. „On öeldud, et omikron-2 levib kiiremini ja üks jaapanlaste uuring kahtlustas, et omikron-2 võib raskemat haigust põhjustada, aga mul ei ole mujalt seda silma hakanud,“ selgitas ta. „Omikron-2 on palju ka Taanis ja kui Taani näitajaid vaadata, siis jah, neil tuleb ka haiglasse rohkem inimesi, aga see tuleb ka sellest fenomenist, et kui ühiskonnas on viirust palju, siis keegi jääb auto alla ja kellelgi on pimesoole põletik. Ta võib PCR positiivsena haiglasse sattuda, aga ta ei tule koroonaviiruse pärast, vaid ta tuleb oma mingi muu asja pärast.“

Kevadel jääb haigestumisi vähemaks




Kuna tegemist on sesoonsete viirustega, võime Lutsari sõnul oodata ka teatavat haigestumiste langust ning seda kinnitavad ka andmed mujalt Euroopa riikidest nagu Inglismaa, Taani, Prantsusmaa ja Hispaania. „Teiseks on see lainetena kulgev haigus, nii et see laine läheb kindlasti väiksemaks ja tekib lainepõhi,“ ütles ta. „Samas seda on nüüd ka kõik näinud, et omikronitüvi võib nakatada nii neid, kes on varasemalt põdenud kui ka neid, kes on vaktsineeritud. Üldine arvamus on, et päris nulli need numbrid ei lähe ja see viirus jääb meie hulka ringlema siiski kõrgemal tasemel, kui me oleme varasematel suvedel näinud.“

Kalda rõhutas, et tõhustusdoosid on jätkuvalt oluline moodus enda tervise kaitsemiseks. „Üksikisik ei pruugi seda tajuda, aga rahvastiku tasemel näeme selgelt, et tõhustusdoosist on väga palju kasu,” märkis ta. „Uuringud näitavad, et tõhustusdoos, mis tehtud viimase kolme kuu sees, vähendab nakatumise riski isegi poole võrra. Seda, et vaktsiinid raske haigestumise ära hoiavad, kinnitab meile ka igapäevane kurb statistika vaktsineerimata inimeste suremusest intensiivraviosakondades.”

Fischeri hinnangul mängib siiski rolli ka massiline omikronitüve läbipõdemine rahva seas. „Laialdane läbipõdemine pluss kevadised ilmad ja haiglakoormusele mõeldes kindlasti aitab ka vaktsineerimine,“ ütles ta. „Nii nagu andmed ikkagi väga selgelt ühest keelt räägivad, et need kõik tegurid koos võivad lubada, et haiglates läheb meil rahulikumaks. Tõsi, immunoloogid on täheldanud, et omikronitüve läbipõdemisest tekkiv kaitse väga kaua ei kesta, aga ma loodaks, et paar kuud on ikka rahu majas.“

Jaga
Back to top button