Omikroni tüve tulek viitab asjaolule, et viiruse jõud hakkab raugema, samal ajal kui populatsioonis immuunsus üha suureneb kas siis vaktsineerimise, läbipõdemise või mõlema tõttu. Seetõttu näeme küll suuri nakatumisnäitajaid, aga nendega ei kaasne suurenenud suremust ning meditsiinisüsteem pole üle koormatud, kirjutab Irja Lutsar.
Ajal, mil tundus, et hakkame koroonaviirusega ühele poole saama, tuli kiirelt ja pauguga omikron. Tegemist on täiesti uue, mitte eelnevatest tüvedest edasi arenenud koroonaviiruse variandiga, mida iseloomustab rohkete mutatsioonide olemasolu ogavalgu geenis. Sarnaseid mutatsioone esineb ka teistel variantidel ja mitmeid on seostatud kas viiruse kiirema levikuga või tekkinud immuunsuse vältimisega.
Mida me omikroni variandist teame?
Omikroni variant levib kõigist eelnevatest variantidest oluliselt paremini. R0 arvatakse olevat kümme (esialgsel Wuhani tüvel oli see kaks-kolm). Kiiret levikut näitab nakatumiste plahvatuslik kasv esmalt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja seejärel Taanis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja teistes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides.
Vaatamata lennukeeldudele on viirus praeguseks levinud üle maailma. Erinevalt LAV-ist, kus omikron tuli ajal, mil delta tüvi oli peaaegu taandunud, saabus see variant enamusse Euroopa riikidesse delta tõusu ajal.
Praeguseks on omikron saanud paljudes riikides valdavaks viiruspopulatsiooniks, siiski pole veel selge, kas omikroni tüvi suudab saada täielikult valitsevaks, nii nagu seda on suutnud delta variant viimase viie kuu jooksul.
Samuti tuleb arvestada, et kasutades pelgalt rahvusvahelisi andmebaase ei saa riike omavahel võrrelda. Üldreeglina on nakatunuid rohkem riikides, mis rohkem testivad ehk saavad kätte ka viirusekandjad või väga väheste sümptomitega isikud. Näiteks Taani teeb umbes 250 000 PCR-testi ja samapalju antigeeni teste iga päev.
Omikroni variant suudab eelnevalt omandatud immuunsust vältida. Nii haiguse läbi põdenud kui ka täielikult vaktsineeritud nakatuvad omikroni tüvega oluliselt sagedamini kui seda juhtus delta tüvega. Siiski täheldati vaktsiinide efektiivsuse vähenemist ajas juba enne omikroni tüve tulekut.
Omikroni tüvega on see veelgi märgatavam. Neli-viis kuud pärast teist doosi on vaktsiinide efektiivsus omikroni tüve vastu väga madal, mõnede uuringute järgi isegi olematu. Siiski on oluline, et vaktsiinid on endiselt väga efektiivsed raske haiguse ja surma vältimisel ning tõhustusdoosid taastavad vaktsiinide efektiivsuse kiirelt (70-85 protsendini). Veelgi enam, isegi kui vaktsineeritud inimesed nakatuvad, siis haigust põevad nad oluliselt kergemalt või hoopis asümptoomselt. Seega pole vaktsiinide osatähtsus COVID-19-ga toime tulemisel sugugi vähenenud.
Omikroni tüvi põhjustab kergemat haigust. Omikroni tüvega nakatunute peamised sümptomid on nohu, kinnine nina, väike palavik, harvem maitse- ja lõhnatundlikkuse häired. Seega, ka väiksemate hingamisteede sümptomite korral on mõttekas ennast testida, et vältida teiste nakatumist SARS-CoV-2-ga.
Nii LAV-ist tulevad andmed kui ka inglaste uuringud näitavad, et omikroni tüvega nakatumine vähendab haiglasse sattumise riski 40 protsendi võrra võrreldes delta tüvega ning samuti lüheneb haiglas viibimine. See ei pruugi tingimata tähendada, et haiglad siiski haigetega ei täituks, sest tänu omikroni tüve paremale levikule võib haigestuda oluliselt rohkem inimesi.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
