Kui palju olete pidanud esialgseid teadmisi koroona teemal ümber hindama?
Lisaks arvati esialgu, et tegemist on piisknakkusega – seega kui inimest toas ei ole, siis ei ole võimalik nakatuda. Nüüd on uuringud tõestanud, et tegemist on õhkleviva nakkusega – seega võid selle saada ka ruumist, kus enne on olnud nakatunud inimene. Praegu on ka teada, et poest moosipurki ostes ei saa koroonaviirust ehk see ei levi pindadelt, tänaval liiva või laste mänguväljaku kaudu.
Iga viirusega tuleb ka juurde uut, mida varasemad viirused ei ole teinud.
Näiteks on teadlased muutnud seisukohta karjaimmuunsuseks vajaliku protsendi kohta.
Praegu näeme, et ka vaktsineeritud inimesed haigestuvad ja satuvad haiglasse.
See oli oodatav. Vaktsiinid on väga head raske haigestumise vastu. Kui tulevad päriselu uuringud, Iisraelist ja Inglismaalt, siis saame näidata, et raske haiguse ja hospitaliseerimise vastu on vaktsiinide efektiivsus on väga hea.
Ameerikas kantakse topeltmaski ja seda lausa soovitatakse. Miks meil seda ei tehta?
Meil Eestis on neid ka. Kirurgiliste maskide efekt on väiksem kui respiraatoritel, kuid FFP2 maskid on kallid, et neid mitu korda päevas vahetada. Ilmselt loodetakse, et kahekordne mask parandab kaitset. Maskid on pandeemia kõige vastuolulisem ja kõige debateeritavam asi, kuid mina ei soovita kahekordselt maski ette panna. Kui on koht, kus viiruseoht on väga kõrge, siis kanda FFP2 maske.
Loe edasi SIIT
Allikas. Maaleht
