Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul näitavad antikehade uuringud, et kui teistes maakondades on antikehad olemas 70 protsendil inimestel, siis kolmes Lõuna-Eesti maakonnas oluliselt vähematel ja seal on praegu ka koroonaviirusega nakatumine suurem.
Koroonaviiruse levikul on praegu esikohal Võru- ja Valgamaa ning mingil määral ka Viljandimaa ja Tartumaa.
Seevastu varasem nakatumisliider Ida-Virumaa on üks madalama nakatumisega maakondi, kuigi seal on vaktsineeritud teistest vähem inimesi.
Lutsar ütles, et haiguse läbipõdemine annab immuunsuse ning pole suurt vahet, kumb parema ja kumb halvema.
“Kui vaatame teisi riike, siis kuskil pole nakatumised ühtlaselt üle riigi. Kui vaatame näiteks Inglismaad, siis seal torkab silma Põhja-Iirimaa, mis on kaardil sisuliselt must. Seevastu osa piirkondi, näiteks Šotimaa on rohelised.”
Lutsar lisas, et see tähendab, et haigus levib ennekõike kommuunides.
“Ida-Viru ja Lõuna-Eesti ju omavahel ei suhtle. Nakatumise kõrgmaakonnad on Võru-, Valga- ja veidi vähemal määral Viljandi- ja Tartumaa. See levib ennekõike kogukondades ja perekondades ja läheb sealt laiali.”
Lutsar lisas, et kindlasti mängib see olulist rolli, et Ida-Virumaa on aasta otsa kõrge nakatumisega olnud.
“Kui vaadata antikehade uuringuid, siis kolmes Lõuna-Eesti maakonnas on inimesi vähem antikehadega. Ülejäänutes on 70 protsendil antikehad olemas, sealhulgas Ida-Virumaal.”
Saksa terviseminister Jens Spahn ütles esmaspäeval, et Saksamaa peaks loobuma nakatumisnäidu jälgimisest tervishoiu korraldamisel ja aluseks tuleks võtta see, kui palju on inimesi haiglates.
Lutsar ütles, et Eesti on kogu aeg otsuste tegemisel arvestanud sellega, kui palju on inimesi haiglates ja just see on võimaldanud meil riiki rohkem lahti hoida. Rohkem näiteks kui Saksamaal.
Aga päris nakatumisnäitajate jälgimisest loobuda Lutsari sõnul ka ei saa, sest nakatumine ja haiglaravi on omavahel korrelatsioonis – kui nakatumine kasvab, siis paari nädala pärast kasvab ka haiglate koormus.
Lutsari sõnul arutati esmaspäeva õhtul teadusnõukojas ka kolmandate dooside tegemist ning olukorda Iisraelis, kus nakatumine on kasvanud.
“Iisraelis on endiselt ligi 40 protsenti populatsioonist vaktsineerimata. Alguses nad vaktsineerisid hästi ja jõudsid kiirelt 60 protsendi peale, aga sealt edasi on olnud raske. Ja tekkinud on suured kogukonnad, kes on vaktsineerimise vastu. Rõhutaksin sõna kogukonnad. Ja nende vaktsineerimist ei õnnestu suurendada.”
Teise olulise faktorina Iisraelis kasvanud nakatumise kohta tõi ta välja, et Iisraeli asustustihedus on palju suurem kui Eestis ja mitmetes teistes riikides.
“See on linnade ja tihedate kogukondade haigus. Kindlasti mängib oma rolli ka paremini leviv delta tüvi. Eelmisel nädalal avaldas Reuters, et 70 protsenti Iisraelis haiglas olijatest on täiesti vaktsineerimata. Kui jäävad väga suured hulgad vaktsineerimata, siis mõistagi mängib see nakatumiste kasvul suurt rolli,” sõnas Lutsar.
Mis puudutab kolmandate kaitsesüstide tegemist, mida teadusnõukoda samuti arutas, siis siin on Lutsari sõnul veel maailmas palju teadmatust, mistõttu nõukoda uusi soovitusi veel ei andnud.
Allikas. Err.ee
